Kuula

Pinksilaud meelitab töötaja majja, juht peletab minema

Raamatuesitlus "Ratsionaalne emotsionaalsus" esitlus. Raamatu kirjutas Alar Ojastu.Foto: MADIS SINIVEE

Töötajate madal pühendumus ja vaid raha pärast tööl käimine ei viita nende pühendumise kriisile, vaid juhtimiskriisile, rääkis aasta koolitaja tiitlit kandev Alar Ojastu Äripäeva raadio saates "Läbilöök".

Uuringufirma Gallup andmeil on iga viies eestlane tööl kaasatud ehk pühendunud. Selline töötaja on kirglikult entusiastlik töö eesmärkide suhtes, tahab väga panustada, teda huvitavad eesmärgid ja nende täitmine ning innovatsioon.

65% käivad tööl raha pärast – saabuvad tööle, ootavad lõunapausi, kulgevad ja teevad minimaalselt ning lisapingutus on harv juhus. Iga seitsmes aga töötab koguni ettevõtte tegevusele ja eesmärkidele vastu ning rikub teiste töötajate moraali. „Pühendumus on 70% ulatuses aga mõjutatav otsese ülemuse poolt,“ selgitas Ojastu.

Ojastu hinnangul võiksid pühendumise näitajad panna iga juhti mõtlema. „Esimene on teadvustamine, et minul on päriselt nii suur mõju inimestele,“ selgitas ta. Töö juurest lahkutakse enim juhi, mitte organisatsiooni tõttu. „Liitutakse kõikide nende pinksilaudade ja eriliste kontorite pärast, aga need ei muuda kedagi produktiivseks ega hoia. Lahkutakse juhi pärast.“

Juhil tasub uurida, miks tema pärast lahkutakse. „Tuleb küsida, mida ma siis valesti teen. Võib-olla ütlen midagi, mis teeb inimestele haiget, aga ma ei pane tähele, sest ma ei ole teadlik emotsioonide mõjust suhetes,“ leidis ta.

Pigem peitub tema hinnangul põhjus selles, mida juhid tegemata jätavad. „Piisavalt ei räägita inimestega ega kuulata neid,“ kommenteeris ta. See tähendab, et ei leita aega küsimaks, mis töötajal sees toimub, mis on talle praegu oluline, millega ta tegeleb, mida arvab ettevõtte eesmärkidest ja missioonist, mida saaks paremini, kas ta tunneb end olulisena, et tema arvamus määrab ja kas teda tunnustatakse piisavalt ja õigesti.

20% eestlastest on tööl pühendunud. 65% käib seal palga pärast ning 15% töötajaist töötab ettevõttele ja selle eesmärkidele vastu 2017. aasta Gallupi uuringu järgi. Aastatega on kasvanud küll pühendunute hulk ja vähenenud vastutöötajate oma, kuid enamus püsib.

„Mitmed juhid on selle peale öelnud, et meil on uks alati avatud ja kõik võivad sisse rääkima tulla. See ei ole juhtimine,“ hindas Ojastu. „Kujuta ette jalgpallitreenerit, kes läheb staadionihoonesse ja ütleb: „Mul on uks lahti, kui vahepeal tahate küsida midagi, tulge, olen alati olemas.“ Aga see sellisel moel ei ole ta ju ninapidi platsil ega saa kedagi arendada ega aidata inimestel teha arenguhüppeid järgmisele tasandile.“

Probleem on tema sõnul selles, et uks on küll lahti, aga uksest välja ei minda ja seda kahel põhjusel. „Üks põhjus on see, et inimestega töö on miski, mida alateadlikult välditakse, sest see ei ole juhi tugevus. Juht võib küll jagada hea meelega nõu kui küsitakse, aga ta ei ole ise hea meelega teiste suunaja.“

Teine põhjus on see, et juht võib olla natuurilt juht, kuid ettevõtjad eksivad juhtide palkamisel 82 protsendil kordadest. „Kui pühendumus on 70% juhtudest seotud juhiga, siis ei ole meil pühendumis-, vaid juhtimiskriis,“ leidis ta.

Kui pühendumus on 70% juhtudest seotud juhiga, siis ei ole meil pühendumis-, vaid juhtimiskriis.

Alar Ojastu

Juhtimiskriisi põhjus peitub tema hinnangul lisaks spetsialistide juhtideks edutamisele ka selles, et omanikud on tihti ratsionaalsed inimesed, kelle motivaator on kasum ja nad näevad inimesi eesmärgi saavutamise vahendina.

„Nii võtavad nad inimesi juhtima endale sarnaste isiksuseomadustega inimese, kes on tugev numbrites, lojaalne protsessidele ja omanikule ega oska seetõttu väärtustada juhi tööd inimeste seisukohast,“ kommenteeris Ojastu. „Teadvuses puudub selleks vajalik info ja pole ka huvi, sest enese väärtus käib läbi materiaalsete saavutuste vaatamise. Kui nendega on kõik hästi, siis järelikult on kõik hästi. Ehk juhid on ülevalt poolt valesti valitud.“

Kui ka juhiks saab selleks soodumusega inimene, siis tal ei ole tihti aega, sest on omakorda omanikku või tegevjuhi poolt üle koormatud administratiivsete igapäevategevustega. „Meeskond mängib seda palli, aga iga päev on tegelikult natukene kaotuses seepärast, et ei ole kedagi, kes suunaks,“ leidis Ojastu.

Kuula saadet "Läbilöök" siit. Lisaks pühendumisele ja juhtimisele räägib Ojastu saates, millised on kaks suuremat teemat, millest juhtimise tööriistad sünnivad. Juttu tuleb teadusuuringutest, motiveerimisest, meditatsioonist ja aususe tehnikast circling, mis kõik juhti töös aidata saavad.

Pinksilaud meelitab töötaja majja, juht peletab minema

Palga TOP

Olulisemad uudised