Raadiohommikus: miks muuta tegutseva firma äriideed ja kuidas elab kaubakeskus T1

Uurime Jobbaticali asutajalt Karoli Hindriksilt, miks ta firma äriideed muutis ja mis see endaga kaasa tõi.

Küsime Pro Kapitali juhatuse liikmelt Allan Remmelkoorilt, kuidas T1 Mallil esimesed kolm kvartalit on läinud.

Arutleme börsiajakirjanik Liina Laksiga turgudel ja maailmas toimuva üle.

Saatepäev jätkub järgmiste saadetega.

Saates on külas keskkonnaminister Rene Kokk (EKRE). Juttu tuleb sellest, kuidas ta sattus poliitikasse ning ministriks, milline on tema taust ettevõtjana ja mida ta valitsuses ära teha soovib.

Saatejuht on Eliisa Matsalu.

Sel reedel ja laupäeval toimub seitsmendat korda Paides Arvamusfestival. Vahetult enne festivali rääkisime korraldajatega, mida uut ja põnevat võib Paides oodata: miks on suureks teemaks valitud tulevik, mida praktilist peaks enne festivalile kohale minemist teadma ning mis teeb ühest paneelist hea arutelu.

Saates on külas arvamusfestivali eestvedaja Maiu Lauring, festivaliala ja õhustiku eest vastutav Maiko Kesküla ning festivali moderaatoreid nõustanud Speaksmarti tegevjuht Helina Loor.

Saatejuht on Priit Pokk.

Mehe kehakaalu ja alkoholi mõjust meeste viljakusele räägib Kliinikumi meestekliiniku arst Kristel Ehala-Aleksejev, kes kaitses sel teemal suve alguses doktoritöö. Juttu tuleb meeste eluviisidest, liikumisest, toitumisest ja alkoholi tarvitamisest. Ehala-Aleksejev näitas oma doktoritöös, et meeste viljakus on otseselt seotud ülekaalu ja rasvumisega, kuid samas ei saa lähtuda vaid kehamassi indeksist.

Saatejuht Violetta Riidas.

Saates "Imeline Teadus" räägib Kiek in de Köki juhataja Toomas Abiline, miks 1930. aastatel kujunes Tallinn Põhjamaade okultismimagnetiks ja kuidas siin kummitusi uuriti.

Teise teemana tuleb juttu, et inimeste geenid on erinevad ning seetõttu peaks ka ravimidoosid olema igaühele erinevad. Tartu ülikooli doktorant Sulev Reisberg tutvustab Eesti geenivaramu andmete põhjal tehtud uuringut, mis aitab tulevikus määrata igale inimesele just talle geneetiliselt sobiva ravimidoosi.

Kolmanda teemana kõneleme, et Raplamaa tumedaveelisest Loosalu järvest püütud ahvenast sai esimene täielikult järjestatud genoomiga ahven maailmas. Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli juht ja professor Riho Gross räägib, kuidas ahvena genoomi tundmine aitab kaasa ahvena käekäigule ning ka inimese toidulaua parandamisele.

Saatejuht on Alo Lõhmus. Saade jõudis esimest korda kuulajateni 2018. aasta novembris.

Kuulake Äripäeva raadiot sagedusel 92,4Mhz või veebistriimi/järelkuulamisena Äripäeva Raadio kodulehel.