Üürniku meelespea: 9 ohtu, mida silmas pidada

Üürimise protsess algab vajadustele vastava üüripinna otsimisega. Sageli eelistatakse nö otse omanikult pakkumisi, kuna sellisel juhul ei tule tasuda maakleritasu, mis omakorda tähendab kuni ühe kuu üürisumma kokkuhoidu. Kui sobilik korter leitud, algavad läbirääkimised ning seejärel allkirjastatakse üürileping - dokument, mis on selle protsessi kõige olulisem osa.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul saavad üürivaidlused alguse enamjaolt kirjaliku üürilepingu puudumisest või selle koostamise puudulikkusest, samuti saab palju vaidlusi ära hoida üleandmis-vastuvõtmisakti koostamisega.

“Soovitan kindlasti eluruumi üürimisel võtta üüritav eluruum vastu kahepoolse kirjaliku üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, kus fikseeritakse kahepoolselt ära üüriobjekti seisukord üleandmise ajal. Samuti tuleb aktis fikseerida vastavate mõõturite näidud - elektri, gaasi ja vee näit. See aitab tulevikus vältida vaidlusi üürniku ja üürileandja vahel, eriti mis puudutab üüriobjekti seisukorda. Tasub ära fikseerida, millised asjad annab üürileandja üürniku kasutusse ja millises seisukorras üleantavad asjad on. Kõik puudused, mida märkab üürnik üüriobjekti ja seal asuvate asjade vastuvõtmisel, tuleb hilisemate vaidluste vältimiseks aktis koheselt fikseerida,” lisas Roosileht.

1. Leping - kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped.

Lepingusse tuleb kirjutada üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ning üüri suurus summana.

Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta. Kinnituse võib märkida üürniku käes olevasse üürilepingusse, kus üürileandja kinnitab oma allkirjaga kolme asja: 1) makstud 2) tasumise kuupäev 3) tasutud summa.

2. Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) - üürnik peab kandma üüritud asjaga seonduvaid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

3. Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.

4. Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

5. Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tasumine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed.

6. Leppetrahv lepingus – kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

7. Läbi maakleri või otse omanikult – kui üüriobjekt on leitud läbi maakleri pakkumise ja vahendusel, on maakleril õigus nõuda üürnikult vahendustasu kuni ühe kuu üüri ulatuses. Üüripinna leidmine maakleri vahendusel on üürnikule küll kulukam, kuid tagab üürilepingu korrektsuse.

8. Vahendustasu - üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripinda vahendab kinnisvaramaakler. Omanikul endal ei ole õigust nõuda vahendustasu.

9. Kulutuste hüvitamine üürnikule - kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Üüripinna parendamise korral tuleb tehtud kulutused üürileandjaga koheselt kooskõlastada ja fikseerida kirjalikult. Võib kokku leppida, et tehtud kulutused tasaaarveldatakse üürimaksetega.