Artikkel
  • Kuula

    Sotsiaalse katastroofiga ähvardav seadus jõustub ikkagi

    Hooldekodude esindajad näevad uuest aastast kehtima hakkavates nõuetes üksnes negatiivset mõju, ent ministeerium keeldub nõuetest taganemast.Foto: Andras Kralla

    Pikk kirjavahetus sotsiaalministeeriumi ja hooldekodude esindajate vahel pole kevadel tekkinud punnseisu leevendanud: ministeerium jätkab nõudmiste kehtestamist, samal ajal kardavad hooldekodude juhid lähenevat katastroofi.

    Äripäev kirjutas hiljuti, et tuleva aasta alguses hakkavad kehtima hooldekodudele uued nõudmised hooldustöötajatele. Seetõttu võivad uuest aastast vanadekodude kohatasud kerkida kuni 300 euro võrra ja lühikese ajaga suletakse ligi kolmandik vanadekodudest, prognoosisid MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja liikmed.
    Ministeerium näeb aga asja teisiti. Augustis saatis sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse vastuse hooldekodude esindajatele, et ministeerium ei muuda senist seisukohta rakendada kvalifikatsiooninõuded. Sama kinnitas Äripäevale sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Ta lisas, et sotsiaalkindlustusamet valmistub praegu hoopis tegevuslubade taotluste hindamiseks.
    Iga kolmandat ähvardab sulgemine
    Hooldekodude juhte esindava advokaadi Tambet Laasiku sõnul on praegu vajalikud töötajad puudu igast kolmandast hooldekodust. „Iga kolmandat hooldekodu ähvardab seetõttu uuel aastal sulgemine, ilma et neil oleks üldise tööjõupuuduse olukorras võimalust töötajaid kuskilt leida,“ teatas ta.
    Tema sõnul on käivitatud hoopis riiklik laimukampaania hooldekodude aadressil, kus rõhutatakse üksikute hooldekodude probleeme ning üritatakse neist teha meelevaldseid järeldusi kõigi hooldekodude kohta.
    Asekantsler Kuuse rõhutas hiljuti ilmunud Äripäeva artiklis, et ministeerium oli sunnitud nõuded kehtestama, sest hooldekodude suunal laekus palju kaebusi. “Nagu eelnevalt öeldud, võib erinevate ametite tehtud ettekirjutuste, kontrollkäikude kokkuvõtete ja inimeste sotsiaalministeeriumisse saabunud pöördumiste pinnalt järeldada, et esineb puudujääke teenuse korralduses ja kvaliteedis,” seisis sotsiaalministeeriumi vastuses.
    Seevastu väitis Laasik, et näiteks maailmapanga analüüsis pole kordagi viidatud, et Eesti hooldekodudes esineks süstemaatilisi kvaliteediprobleeme või et nende lahendamiseks tuleb kehtestada töötajatele täiendavad haridusnõuded.
    „Vastupidi, maailmapanga hinnangul on Eesti hoolekandesüsteemi keskne probleem see, et avalik-õigusliku rahastuse puudumise tõttu langeb eakate hooldamise kohustus liialt suures mahus lähedastele, mis omakorda toob kaasa talumatult suurel määral majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme nii lähedastele, eakatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles ta.
    Ministeerium koormab vanurite lähedasi
    Laasiku hinnangul peatne seadusemuudatus maailmapanga soovitusi ei arvesta ja analüüsis esile toodud probleemidega ei tegele. Selle asemel sunnitakse hooldekodude sulgemise ja hinnatõusuga veelgi rohkem eakaid lähedaste hooldamisele. Sellega mitte ei lahendata probleemi, vaid süvendatakse seda veelgi, lisas ta.
    „Eeltoodust nähtub, et sotsiaalministeeriumi hinnangul peavadki eakad koormama oma lähedasi, lähedased peavadki oma elud pühendama oma eakate hooldamisele ning puhtalt eraalgatuslike hooldekodude hulgas tuleb teha jõhker harvendus, et lahendada väljamõeldud kvaliteediprobleemi, mida haridusnõuete kehtestamisega pealegi lahendada ei saa,“ lisas Laasik.
    Sotsiaalministeeriumi asekantsler Kuuse märkis oma vastuses, et kehtima hakanud nõuetest on hooldekodud teadlikud olnud ligi neli aastat. Seetõttu on ministeeriumi andmetel enamik asutusi kvalifikatsiooninõuete tõusmiseks valmis olnud juba möödunud aasta lõpus. See tähendab, et kõikidest hooldekodudes töötavatest hooldustöötajatest omas juba möödunud aastal erialast ettevalmistust 71,9 protsenti töötajatest. Sellest johtuvalt võib arvata, et tänase seisuga on olukord veelgi parem, lisas Kuuse.
    Sellest tulenevalt ei näe sotsiaalministeerium, et uuest aastast kehtima hakkavad nõuded toovad kaasa sotsiaalkatastroofi, ja keeldub hoolimata vastuseisust nõuetest taganema.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.