• Jaga lugu:

    Sotsiaalse katastroofiga ähvardav seadus jõustub ikkagi

    Hooldekodude esindajad näevad uuest aastast kehtima hakkavates nõuetes üksnes negatiivset mõju, ent ministeerium keeldub nõuetest taganemast.Foto: Andras Kralla

    Pikk kirjavahetus sotsiaalministeeriumi ja hooldekodude esindajate vahel pole kevadel tekkinud punnseisu leevendanud: ministeerium jätkab nõudmiste kehtestamist, samal ajal kardavad hooldekodude juhid lähenevat katastroofi.

    Äripäev kirjutas hiljuti, et tuleva aasta alguses hakkavad kehtima hooldekodudele uued nõudmised hooldustöötajatele. Seetõttu võivad uuest aastast vanadekodude kohatasud kerkida kuni 300 euro võrra ja lühikese ajaga suletakse ligi kolmandik vanadekodudest, prognoosisid MTÜ Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liit ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja liikmed.
    Ministeerium näeb aga asja teisiti. Augustis saatis sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse vastuse hooldekodude esindajatele, et ministeerium ei muuda senist seisukohta rakendada kvalifikatsiooninõuded. Sama kinnitas Äripäevale sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Ta lisas, et sotsiaalkindlustusamet valmistub praegu hoopis tegevuslubade taotluste hindamiseks.
    Iga kolmandat ähvardab sulgemine
    Hooldekodude juhte esindava advokaadi Tambet Laasiku sõnul on praegu vajalikud töötajad puudu igast kolmandast hooldekodust. „Iga kolmandat hooldekodu ähvardab seetõttu uuel aastal sulgemine, ilma et neil oleks üldise tööjõupuuduse olukorras võimalust töötajaid kuskilt leida,“ teatas ta.
    Tema sõnul on käivitatud hoopis riiklik laimukampaania hooldekodude aadressil, kus rõhutatakse üksikute hooldekodude probleeme ning üritatakse neist teha meelevaldseid järeldusi kõigi hooldekodude kohta.
    Asekantsler Kuuse rõhutas hiljuti ilmunud Äripäeva artiklis, et ministeerium oli sunnitud nõuded kehtestama, sest hooldekodude suunal laekus palju kaebusi. “Nagu eelnevalt öeldud, võib erinevate ametite tehtud ettekirjutuste, kontrollkäikude kokkuvõtete ja inimeste sotsiaalministeeriumisse saabunud pöördumiste pinnalt järeldada, et esineb puudujääke teenuse korralduses ja kvaliteedis,” seisis sotsiaalministeeriumi vastuses.
    Seevastu väitis Laasik, et näiteks maailmapanga analüüsis pole kordagi viidatud, et Eesti hooldekodudes esineks süstemaatilisi kvaliteediprobleeme või et nende lahendamiseks tuleb kehtestada töötajatele täiendavad haridusnõuded.
    „Vastupidi, maailmapanga hinnangul on Eesti hoolekandesüsteemi keskne probleem see, et avalik-õigusliku rahastuse puudumise tõttu langeb eakate hooldamise kohustus liialt suures mahus lähedastele, mis omakorda toob kaasa talumatult suurel määral majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme nii lähedastele, eakatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles ta.
    Ministeerium koormab vanurite lähedasi
    Laasiku hinnangul peatne seadusemuudatus maailmapanga soovitusi ei arvesta ja analüüsis esile toodud probleemidega ei tegele. Selle asemel sunnitakse hooldekodude sulgemise ja hinnatõusuga veelgi rohkem eakaid lähedaste hooldamisele. Sellega mitte ei lahendata probleemi, vaid süvendatakse seda veelgi, lisas ta.
    „Eeltoodust nähtub, et sotsiaalministeeriumi hinnangul peavadki eakad koormama oma lähedasi, lähedased peavadki oma elud pühendama oma eakate hooldamisele ning puhtalt eraalgatuslike hooldekodude hulgas tuleb teha jõhker harvendus, et lahendada väljamõeldud kvaliteediprobleemi, mida haridusnõuete kehtestamisega pealegi lahendada ei saa,“ lisas Laasik.
    Sotsiaalministeeriumi asekantsler Kuuse märkis oma vastuses, et kehtima hakanud nõuetest on hooldekodud teadlikud olnud ligi neli aastat. Seetõttu on ministeeriumi andmetel enamik asutusi kvalifikatsiooninõuete tõusmiseks valmis olnud juba möödunud aasta lõpus. See tähendab, et kõikidest hooldekodudes töötavatest hooldustöötajatest omas juba möödunud aastal erialast ettevalmistust 71,9 protsenti töötajatest. Sellest johtuvalt võib arvata, et tänase seisuga on olukord veelgi parem, lisas Kuuse.
    Sellest tulenevalt ei näe sotsiaalministeerium, et uuest aastast kehtima hakkavad nõuded toovad kaasa sotsiaalkatastroofi, ja keeldub hoolimata vastuseisust nõuetest taganema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.