Sotsiaalse katastroofiga ähvardav seadus jõustub ikkagi

Hooldekodude juhte esindava advokaadi Tambet Laasiku sõnul on praegu vajalikud töötajad puudu igast kolmandast hooldekodust. „Iga kolmandat hooldekodu ähvardab seetõttu uuel aastal sulgemine, ilma et neil oleks üldise tööjõupuuduse olukorras võimalust töötajaid kuskilt leida,“ teatas ta.

Tema sõnul on käivitatud hoopis riiklik laimukampaania hooldekodude aadressil, kus rõhutatakse üksikute hooldekodude probleeme ning üritatakse neist teha meelevaldseid järeldusi kõigi hooldekodude kohta.

Asekantsler Kuuse rõhutas hiljuti ilmunud Äripäeva artiklis, et ministeerium oli sunnitud nõuded kehtestama, sest hooldekodude suunal laekus palju kaebusi. “Nagu eelnevalt öeldud, võib erinevate ametite tehtud ettekirjutuste, kontrollkäikude kokkuvõtete ja inimeste sotsiaalministeeriumisse saabunud pöördumiste pinnalt järeldada, et esineb puudujääke teenuse korralduses ja kvaliteedis,” seisis sotsiaalministeeriumi vastuses.

Seevastu väitis Laasik, et näiteks maailmapanga analüüsis pole kordagi viidatud, et Eesti hooldekodudes esineks süstemaatilisi kvaliteediprobleeme või et nende lahendamiseks tuleb kehtestada töötajatele täiendavad haridusnõuded.

„Vastupidi, maailmapanga hinnangul on Eesti hoolekandesüsteemi keskne probleem see, et avalik-õigusliku rahastuse puudumise tõttu langeb eakate hooldamise kohustus liialt suures mahus lähedastele, mis omakorda toob kaasa talumatult suurel määral majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme nii lähedastele, eakatele endile kui ka ühiskonnale laiemalt,“ ütles ta.

Laasiku hinnangul peatne seadusemuudatus maailmapanga soovitusi ei arvesta ja analüüsis esile toodud probleemidega ei tegele. Selle asemel sunnitakse hooldekodude sulgemise ja hinnatõusuga veelgi rohkem eakaid lähedaste hooldamisele. Sellega mitte ei lahendata probleemi, vaid süvendatakse seda veelgi, lisas ta.

„Eeltoodust nähtub, et sotsiaalministeeriumi hinnangul peavadki eakad koormama oma lähedasi, lähedased peavadki oma elud pühendama oma eakate hooldamisele ning puhtalt eraalgatuslike hooldekodude hulgas tuleb teha jõhker harvendus, et lahendada väljamõeldud kvaliteediprobleemi, mida haridusnõuete kehtestamisega pealegi lahendada ei saa,“ lisas Laasik.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Kuuse märkis oma vastuses, et kehtima hakanud nõuetest on hooldekodud teadlikud olnud ligi neli aastat. Seetõttu on ministeeriumi andmetel enamik asutusi kvalifikatsiooninõuete tõusmiseks valmis olnud juba möödunud aasta lõpus. See tähendab, et kõikidest hooldekodudes töötavatest hooldustöötajatest omas juba möödunud aastal erialast ettevalmistust 71,9 protsenti töötajatest. Sellest johtuvalt võib arvata, et tänase seisuga on olukord veelgi parem, lisas Kuuse.

Sellest tulenevalt ei näe sotsiaalministeerium, et uuest aastast kehtima hakkavad nõuded toovad kaasa sotsiaalkatastroofi, ja keeldub hoolimata vastuseisust nõuetest taganema.