Koit Brinkmann • 2 oktoober 2019

Omavalitsuste prügilate elushoidmise suur saladus

Paikre juhatuse liige Kristo Rossman ütleb, et jäärmete vahekihtide karmimad tingimused viiksid ettevõtte raskustesse.  Foto: Ants Liigus, Pärnu Postimees/Scanpix

Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Pärnu linna ettevõtte Paikre kohale on kerkinud kahtlus, et ettevõtted on jätnud maksmata miljonites eurodes saastetasu, mis omakorda annab neile jäätmeturul konkurentsieelise.

Prügilate kontrollimisel on avastatud, et vahe- ning kattekihtides kasutatakse projektile mittevastavaid materjale ning kohati on kihid ettenähtust kordades paksemad. Kihtides kasutatav prügi on mäkke läinud saastetasuvabalt, sest seda deklareeritakse kui taaskasutustoimingut.

Juba Eesti Energia Iru prügipõletustehase valmimise eel ennustati prügilatele äri hääbumist, kuna jäätmete ladestamisel tuleb riigile maksta saastetasu, mida näiteks põletamisel energia tootmiseks maksta ei tule.

Kuid prügilad on osutunud nutikateks ning seaduse piiril ja piirist ka üle minnes toimub tegevus, mis viitab suuremahulisele rohepesule. Täpseid summasid on keeruline kokku arvutada, sest nii jäätmete kogused kui ka makstud saastetasud on prügilate ärisaladus. Samuti ei ole millegipärast avalik jäätmetest võetud proovide info.

Vahekihi eest tuleb saastetasu maksta

Pärnu linnale kuuluva ettevõtte OÜ Paikre prügilat kontrollinud keskkonnainspektsiooni ja keskkonnaameti ametnikud märkisid, kuidas ettevõttele on juba varasematel aastatel selgitatud, et ladestusala vahekihtide rajamiseks kasutatud jäätmed tuleb deklareerida ladestamisena ning nende pealt tuleb maksta saastetasu.

Viimased neli aastat on keskkonnaministeeriumi seisukoht olnud, et vahekihtide rajamine ei ole vältimatu vajadus ning kui seal on kasutatud jäätmeid, loetakse see jäätmete ladestamiseks.

Milles on siis trikk? Paikre deklareeris vahekihtide rajamisel kasutatud jäätmeid taaskasutatutena ning see on kohalikule omavalitsusele kuuluval ettevõttel aidanud igal aastal säästa sadu tuhandeid eurosid.

Saastetasu on praegu ligi 30 eurot tonni pealt ning näiteks 15 000 tonni kohta oleks vastavalt siis kas kulu ettevõttele või hoopis maksutulu riigile 450 000 eurot.

Eelmisel aastal teenis Paikre 130 000 eurot puhaskasumit ehk vahekihtide eest saastetasude maksmine muudaks ettevõtte majanduslikku hakkamasaamist kardinaalselt.

Keskkonnaamet muutis selle aasta veebruaris Paikre keskkonnakompleksluba. Varasemas loas oli Paikrel küll lubatud vahekihte rajada, kuid nagu on keskkonnaameti seisukoht, ei kasutanud Paikre vahekihtides projektijärgseid inertseid- ehk püsijäätmeid.

Jäätmete taaskasutamise üldise põhimõtte järgi tohib prügila teede, platside, vahekihtide ning kattekihtide ehitamisel kasutada jäätmeid, millega saab asendada looduslikke materjale. Kui jäätmed sisaldavad aga orgaanikat, kilet, plasti jne, siis need ei vasta loodusliku materjali asendamiseks ettenähtud omadustele.

Seega võib mitmel aastal toimunud tegevus pöörduda kokkuvõttes väga kopsakaks saastetasu nõudeks Paikre vastu.

Paikre esitas kompleksloa muutmise peale vaide ning kui keskkonnaamet jättis selle rahuldamata, pöördus kaebusega halduskohtusse. Koos kaebusega esitas Paikre kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse.

Konkurentsieelis

Paikre viitas õiguskaitse taotluses, et ca 450 000 eurot aastas saastetasu on nende jaoks planeerimata lisakulu ning seetõttu võivad nad sattuda majanduslikesse raskustesse. Ettevõte oleks sunnitud sulgema segaolmejäätmete sorteerimisliini ning see tooks kaasa hankelepingute mittetäitmisest tulenevad sanktsioonid ja omavalitsused peaksid leidma jäätmete käitlemiseks uue lahenduse.

Kohus aga ei näinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks avalikke huve. Küll oleks kohtu hinnangul avalike huvidega vastuolus jäätmete ladestamine ilma saastetasu maksmata.

Keskkonnaamet viitas kohtule esitatud seisukohas, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks Paikre konkurentsieelise teiste ettevõtjate ees, kes peavad jäätmete ladestamisel saastetasu maksma.

Ringkonnakohtus vastaski Paikre esialgsele õiguskaitse taotlusele eitavalt. Nüüd seisab ees kohtuvaidlus kompleksloa muutmise õiguslikkuse üle. Paikre OÜ juhatuse liikme Kristo Rossmani sõnul on keskkonnaamet asunud rakendama praktikaid ja tõlgendama õigusaktide tingimusi viisil, mis ei ole Paikre hinnangul kooskõlas õigusakti sisuga.

Keskkonnaametist teatati, et amet ei kommenteeri pooleliolevaid kohtuasju. Samal põhjendusel ei vastatud ka küsimustele, mis puudutasid aastatetagust Äripäeva artiklit, et Paikret ähvardab segaolmejäätmete ladustamise eest 800 000 euro suurune saastetasu nõue. Rossmani kinnitusel on aga selle asjaga seoses Paikre ladestanud kõik jäätmed, mis ladestamisele kuuluvad, ning tasunud ka vastavas mahus saastetasu.

Alvar Jullinen, Väätsa Prügila juhatuse liige

Meie oleme oma tegevustes väga selgesti aru saanud, et hämara ala peal käimine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ja meie eelistame enda asju ajada läbipaistvalt.

Järvamaa omavalitsustele kuuluva Väätsa Prügila juhataja Alvar Jullinen vastas küsimusele, kas prügilad jälgivad selliseid vaidlusi, kuna see võib edaspidist praktikat kujundada, et nende ettevõte tahab teha asju selgelt ja läbipaistvalt. „Meie oleme oma tegevustes väga selgesti aru saanud, et hämara ala peal käimine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, ja meie eelistame enda asju ajada läbipaistvalt,“ sõnas Jullinen.

Tingimuste muutmine võib osutuda ellujäämise küsimuseks

OÜ Paikre juhatuse liikme Kristo Rossmani sõnul on ettevõte planeerinud oma majandustegevusi praeguseni kehtivate õigusaktide tingimuste järgi ning regulaatori seisukohtade muutus võib neid piltlikult jalust maha lüüa.

Järgneb kirjalik intervjuu Rossmaniga:

Miks on vahekihtide rajamisega kaasneva saastetasu mittemaksmine Paikre jaoks majandusliku ellujäämise küsimus? Kehtivate jäätmevaldkonna õigusaktide tingimused fikseerivad reeglid, millest lähtudes on Paikre oma majandustegevust planeerinud. Õigusaktide tingimusi vahekihtide rajamise ja jäätmete taaskasutamise küsimustes ei ole muudetud. Küll on aga Paikre hinnangul muutnud regulaator oma tingimuste praktikas sisustamise seisukohti. Seetõttu on igal muudatusel, millega Paikre ei ole pidanud õigusakti alusel oma tegevustes arvestama, mingisugune mõju ettevõtte tulevikutegevusele. Seega on võimalik asuda seisukohale, et vahekihtide rajamise tingimuste muutmine võib Paikrele kaasa tuua olulises mahus täiendavaid kulusid, millega ettevõte oma tegevusmudelis arvestanud ei ole, ning võib osutuda ettevõttele ellujäämise küsimuseks, samuti uute mahukate investeeringute kiirkorras tegemise kohustuseks.

Teema illustreerimiseks võib tuua näite, kus Tallinnast autoga sõitu alustades kehtib kiiruspiirang 90 km/h, kuid Märjamaale jõudes teeb politsei 90 km/h sõitjale trahvi, sest politsei hinnangul on lubatud piirkiirus, tuginedes nende arusaamisele õigusaktist, siiski oluliselt madalam.

Kas vahekihtides kasutatud jäätmed vastavad oma omadustelt „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete määruses“ esitatud prügila katmiseks ettenähtud materjalide omadustele? Kuidas seda on kontrollitud? Paikre teostab nõuetekohaseid teste (mida õigusaktid ja kompleksluba ka ette näevad) materjalidele, mida soovitakse kasutatada vahekihtide rajamisel. Tegemist on regulaatorile esitatava infoga.

Kas ja kuidas on praeguseks lahenenud aastatetagune olukord, kus OÜ Paikre oli ladustanud suurusjärgus 45 000 tonni segaolmejäätmeid ning Äripäev kirjutas, et Paikret ähvardas 800 000 euro suurune saastetasu nõue? Tegemist on küsimusega, millele Paikre on juba korduvalt vastanud ning vastus on endine: Paikre vastu ei ole esitatud sellist nõuet ega ähvardust, millele te viitate. Tegemist on sama kategooria infoga, mis puudutab Eestit ähvardava väidetava 100 miljoni euro suurust prügitrahvi. Paikre on ladestanud kõik jäätmed, mis ladestamisele kuuluvad, ning tasunud ka vastavas mahus saastetasu. Regulaatorile on tegevused läbi kohustusliku aruandluse esitatud.

Hetkel kuum