Nädala raadiohitid: vaba ajakirjanduse väärtus ja investeerimise algtõed
Eesti Ekspressi ja Äripäeva korraldatud konverentsiga tähistati uuriva, sõltumatu ja vaba ajakirjanduse taassündi Eestis 30 aastat tagasi.Foto: Urmas Kamdron
Sellel nädalal paelus Äripäeva raadio kuulajaid enim Äripäeva 30. sünnipäevale pühendatud saade, milles arutleme siinse ajakirjanduse tervise üle. Samuti osutus populaarseks "Investor Toomase tund", milles seekord räägiti investeerimise algtõdedest, säästmisest ja investeerimisteenustest.
Suurima kuulamisnumbriga saated olid:
1. Kas oskame vaba ajakirjandust hinnata enne kui see enam vaba ei ole?
Kas oskame hinnata vaba ajakirjanduse väärtust või saame sellest aru alles siis kui seda enam ei ole, on vaid üks teemadest, mille üle arutavad otsesaates Äripäeva ajakirjanikud Neeme Korv, Koit Brinkmann ja Rivo Sarapik. Ettevõtjad ja juhid Alar Tamming, Ruth Oltjer, Maris Ojamuru ja Garri Raagmaa hindavad saates, mis on siinses ajakirjanduses hästi ja mis võiks olla paremini.
Saade on ajendatud ja pühendatud Eesti Ekspressi ja Äripäeva 30. sünnipäevale.
2. Investeering, mida ei soovita ka vaenlasele
Investor Toomase tunnis räägime investeerimise algtõdedest.
Kui palju ja kuidas säästa ning kuhu seejärel edasi vaadata. Veel arutame, milliseid investeerimisteenuseid ja teenusepakkujaid valida ning räägime III samba pakutavatest võimalustest ja ohtudest.
Külas on investor ja dividendinvestor.ee autor ning endine fondivalitseja Märten Kress ning investor, ettevõtja ning rahafoorum.ee autor Taavi Pertman.
Saadet juhivad Kaspar Allik ja Liina Laks.
3. Brexiti leppe farss ja SEB koorib hoiustelt koort
Nädalat kokkuvõtvas saates Äripäev eetris rääkisime nii paradigmamuutustest panganduses kui sellest, kas nüüd siis lõpuks koidab Brexiti lõpplahendus või mitte.
Nimelt tõotab Suurbritannia venima jäänud lahkumine edasi kesta, kuna Euroopa Komisjoni ja Johnsoni valitsuse saadud kompromiss seisab unionistide vastuseisu tõttu savijalgadel. Kas Suurbritannia kõlbab ikka Euroopa Liidu tollipiiri valvama? Otsisime vastust.
Nädala kaotajaks valisime aga suurhoiustajad ja omavalitsused, kes suurte summade pealt maksavad hoiustele peale. Veel kõnelesime sellest, kas Isamaa proovib Eesti Pangale päitseid pähe panna, kas taksoga sõitmine kõlbab ka valgekraedele ning kas RAB tahab teha kõigist kinnisvaramaakleritest informaatorid.
Saates arutlesid teemade üle Äripäeva ajakirjanikud Allan Rajavee, Jaanus Vogelberg ja Kristjan Pruul.
4. Kui üldse aru ei saa, ei tasu ühisrahastust näppida
Crowdestate'i portaali laekus eile pärastlõunal info selle kohta, et Baltic Forest OÜ on esitanud kohtusse saneerimisavalduse ning paljude investorite vara on ohus. Olukorda kommenteeris hommikuprogrammis ühisrahastuse investor Kristi Saare. Intervjueeris Igor Rõtov.
5. Kliimamuutustega võitlemine on suurim majanduslik võimalus pärast interneti leiutamist
Esimesena kõnelev Taavi Madiberk on ülivõimsaid energiasalvesteid tootva ja muu hulgas Euroopa kosmoseagentuuriga koostööd tegeva Skeleton Technologies kaasasutaja ja tegevjuht. Madiberk on maineka majandusajakirja Forbesi poolt valitud alla 30aastaste tippjuhtide 30 parima hulka teaduspõhiste tehnoloogiaettevõtete vallas. Skeletoni toodetavad superkondensaatorid ehk väga suure mahutavusega energiasalvestid on jõuallikad, mida Elon Musk on nimetanud elektriautode tulevikuks. Skeleton on tegutsemisaja jooksul kogunud rohkem kui 46 miljoni euro eest investeeringuid.
Teise ettekande teeb Raivo Kütt, automüügiga tegeleva kontserni Amserv Grupp juhatuse esimees ja kaasomanik. Amserv Grupi käive kasvas möödunud aastal seitse protsenti, 157 miljoni euroni. Puhaskasum kasvas enam kui veerandi võrra, 2 miljoni euroni. 2019. aastal teatas Amserv Grupp, et müüb Opeli ja Peugeot’ müügiga tegeleva Ascar Auto Autospiritile ning keskendub edaspidi Toyota ja Lexuse müügimahu, turuosa ja klienditeeninduse arendamisele. Amserv on Eesti edukaim Toyota-müüja ning nad soovivad alanud aastal veelgi enam müügimahtu kasvatada, koondades kogu energia sellele eesmärgile.
Saade on salvestatud majanduskonverentsil Äriplaan 2020.
6. Kliima tulevikust ja kaptenita laevast
Saates Imeline Teadus on sel korral kaks pikemat usutlust. Esimene neist käib ühte jalga sel nädalal ilmuva novembrikuise Imelise Teaduse ajakirjaga, täpsemalt selle kaanelooga. Ajakirja kaanel ja tervelt kümnel leheküljel selle sees käsitletakse nimelt sel sügisel iseäranis kuumaks paisunud kliimateemat. Stuudios on külas ilmauurija ja atmosfääriteadlane Jüri Kamenik, kellelt küsime, mida ta teadlasena arvab kliima soojenemisega kaasnevast arvamuste paljususest (ja Greta Thunbergist), samuti räägime lokaalsetest asjadest – näiteks sellest, milliseks võib kujuneda tuleviku Eesti ilm; veel teeme juttu äärmuslikest ilmanähtustest Eestis, mis on Jüri sel sügistalvel kaitstava doktoritöö teema.
Teine intervjuu on isejuhtivuse teemal. Külas on energeetikadoktor ja Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika insener Heigo Mõlder, kes on üks isejuhtiva laeva NYMO arendajaid. See alus (praegu eksisteerib prototüübina) on juba teinud edukaid katsesõite muuhulgas mandri ja Keri saare vahel ning sellest võiks tulevikus saada lahendus just väikesaartele kauba toimetamisel. Räägime ka muudest isejuhtivuse vormidest.
Saatejuht on Madis Aesma.
7. Vanalinna võib saada korteri Mustamäe ruutmeetri hinnaga
Uus Maa kinnisvarasaates võtame teemaks vanad majad. Kui palju jätkub uusarenduste buumi kõrval ostjaskonda vanadele kivi- ja puumaajadele ning mis sorti inimesed on ostjad. Räägime uue ja vana eelistest ning piirkondadest, kuhu praegu vanemat kinnisvara müüki tuleb. Kindlasti võrdleme uue ja vana hindu ning arutleme, kuidas kinnisvara väärtus aja jooksul muutub. Eraldi eetriaja pühendavad saatekülalised vanalinnale. Seal on toimunud päris huvitavaid arenguid, igatahes pole ajalooliste majade ruutmeetri hind enam ammugi kõrge.
Stuudios on Uus Maa Kadrioru büroo juht Margit Sild ning Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Küsimusi esitab Kristi Kool.