Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aprillis tegid Eesti elanikud veerandi võrra vähem oste
Eriolukorra tingimustes on drastiliselt kukkunud nii ostudeks tehtavate kaardimaksete kui sularahatehingute arv kui kulutatud summad: aastataguse ajaga võrreldes on keskpanga andmetel kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
Ostud on eriolukorra ajal läinud natuke suuremaks, aga kogukäive on kukkunud veerandi
Foto: Raul Mee
Kaardimaksete arv on kahanenud 37% ja sularahatehingute arv 42%, Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud, teatas Eesti Pank.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?