Äripäeva raadio teisipäevast hommikuprogrammi külastab akadeemiliste ametiühingute esindaja ja füüsik Andi Hektor, kes avab tagamaid, miks teadustöötajad nõuavad valitsuselt rohkem raha.

- Füüsik Andi Hektor esindab teadustöötajaid, kes nõuavad valitsuselt suuremat rahastust.
- Foto: Liis Treimann
Eile nõudsid akadeemilise ametiühingu esindajad Toompeal nii teaduse kui ka kõrghariduse rahastuse kasvu valitsuselt. Nimelt leiavad teadlased ja õppejõud, et enam ei vaja lisaraha mitte üksnes teadusprojektid, vaid ka kõrgharidus tervikuna. Nii soovivad teadlased endiselt teadusrahastuse kasvu 1 protsendini SKPst, kuid nüüd on lisandunud ka kõrghariduse rahastusnõue 1,5 protsenti SKPst. Miks on teadustöötajate nõuded kasvanud ja kuidas on seda protsessi mõjutanud käimasolev koroonakriis? Sellest räägib akadeemiliste ametiühingute esindaja Andi Hektor.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Juba viis kuud kehtib ka registreerimata töömasinatele liikluskindlustuse seadus. Muudatus mõjutab paljusid ettevõtjaid, kelle masinad tegutsevad suletud territooriumil, näiteks ehitusplatsil või tööstushoonete alal.