• Jaga lugu:

    Pärnu sai 35 aasta järel uue lasteaia ja ujula

    Foto: Tonu Tunnel, Tõnu Tunnel

    Pärnusse on hiljuti palju uusi maju kerkinud, kuid lasteaed rajati sinna viimati 35 aastat tagasi ning ujula 40 aasta eest. Nüüd avas suvepealinnas aga uksed kaks ühes – ujulaga lasteaed. Sisustaja rääkis peaarhitekti Margit Aulega ja uuris, kuidas protsess välja nägi.

    Raja lasteaia päikesekujulise hoone arhitektuurse lahenduse tegi KAOS Arhitektid, projekteeris O2 ja ehitas Nordlin Ehitus. Koos sisustusega läks lasteaed-ujula maksma 11,7 miljonit eurot.
    KAOS Arhitektide peaarhitekti Margit Aule sõnul on tegu geomeetriliselt keeruka ja erilise hoonega. “Lasteaias on kokku kümme rühma, millesse kõigisse peab olema õuest otse sissepääs, kuid teisest küljest peavad rühmad olema ühendatud saalide ja ujulaga. Et vältida koridore ja hoida ehitusalune pindala väiksena, oligi kõige ratsionaalsem teha ringikujuline põhiplaan, kus üldruumid asuvad keskel,” räägib ta suvepealinna kerkinud uuest hoonest.
    Katus sätiti viiludena üles-alla looklema selleks, et väljast oleks loetav, et majas asuvad erinevad lasteaiarühmad. “Konstruktor ütles, et tema 2D-s poleks suutnud nii keerulise geomeetriaga hoonet teha – kogu projekteerimine toimus ruumilises mudelis,” selgitab Aule.
    Hoone kandev osa rajati monoliitsest raudbetoonist, ujula katust kannavad kaunid lainetavad liimpuittalad.
    Lahendus on tehniliselt moodne ja energiatõhus – tegu on A-klassi hoonega, kus on passiivseks jahutamiseks kasutatud elektriliselt avanevaid fassaadikardinaid ja huumuskatust.
    Maja toodab ise energiat – katusel on päikesepaneelid ja kasutatakse ära jääksoojust.
    Kui suurt vastutust tundsite, teades, et midagi sellist pole Pärnusse pikka aega kerkinud?
    Eks suhtume vastutusega kõikidesse oma töödesse. Kui arhitekt teeb vea, on see linnaruumis nähtav järgmised viiskümmend aastat! Lastele on väga põnev ruumi teha, sest saame kasutada mängulisi lahendusi – näiteks rühmaruumidesse ehitatud mööbel on kui laste mängumajad.
    Mille kõigega tuli arvestada, mõeldes seal tegutsema hakkavatele pisikestele inimestele?
    Lasteaias on väga tähtis logistika, millised ruumid kuidas ja mille kõrval paiknevad, et kõik oleks mugav ja loogiline. Vanemad toovad lapse oma rühma ja sealt saavad lapsed päeva jooksul ka õue mängima minna. Vajalikud on riiete kuivatamise kapid, kokkuklapitavad voodid jne. Palju nõudeid on ka sisustusele.
    Oleme jälginud, et ruumid hoones oleks ühes tasapinnas – nii on lastele mugav ja turvaline, liikuda saab nii kaubakäru kui ratastooliga.
    Me südamest loodame, et nii lapsed kui ka töötajad tunnevad ennast uues majas hästi.
    Mida kõike lapsed uues hoones ja selle ümbruses teha saavad?
    Erakordsed on KINO maastikuarhitektide loodud lasteaia mängualad – palju põnevaid tegevusi, ka president Kersti Kaljulaid on siinse batuudi järele proovinud. Juba kaugelt on mängualad nii ahvatlevad, et möödujad soovivad ka sinna mängima minna.
    Lastele on kividest ja laudadest tasakaalurada, vaarikapeenar, staadion, keerutavad kopad liivakastis ehitamiseks, lava, liikluslinnak, korralikult kõrge kelgumägi.
    Põnevad on kujundatud künkad, mis annavad lõputult mängimisvõimalusi – saab liugu lasta nii suvel kui talvel, hüpata, ronida, varjuda. See on hea trenn ja lastele meeldib.
    Hoone sees on veel ka sisehoovid, mida lapsed saavad mängualana kasutada.
    Kui tihti tuleb arhitektil hiljem, kui liikumise-mängimise rajad kujunenud, midagi ümber teha?
    Sellises hoones pigem harva. Enamasti muudavad “elanikud” kõige rohkem sisustust, mis on muutumises vastavalt vajadusele. Näiteks tõi sõimeõpetaja rühma oma tugitooli, et saaks mugavalt last lohutamiseks sülle võtta.
    Tore oleks tulevikus projekteerida välialadele varjualused päikese ja vihma eest kaitseks, aga ka kaetud käru- ja rattaparklad.
    Kui palju saite iseenda lapsepõlve­unistusi hoonet luues realiseerida?
    Igas hoones, olgu selleks siis muuseum või büroo, kujutame ette ennast kasutajatena. Samuti on meeles nii enda lapsepõlvekogemused kui ka värsked muljed oma laste lasteaedadest.
    Jaga lugu:

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.