Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: ettevõtlus sõja tõmbetuultes

    Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. Foto: Liis Treimann

    Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis vaatame üle värsked tulemused Tallinna börsilt ning küsime, kuidas käib ettevõtluse käsi sõja ajal.

    Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt halveneb sõja mõjul mõnevõrra ettevõtete võime laene tagasi maksta. Millised sektorid enim pihta saavad ja milline on Eesti finantssüsteemi tervis, annab aru keskpanga president Madis Müller.
    Äripäeva peadirektor Igor Rõtov küsib telefoniintervjuus Ukraina strateegiliste muutuste eksperdilt Natalja Mõkolskalt, kuidas läheb riigi ettevõtlusel sõja ajal. Varem ka Ukraina majandusarengu ja kaubanduse ministri asetäitja ametit pidanud Mõkolska selgitab intervjuus ka Volodõmõr Zelenskõi fenomeni ning võrdleb Ukraina ja Venemaa valitsusi.
    Neljapäeval annavad aktsionäridele esimese kvartali tulemustest aru Efteni kolmas kinnisvarafond, Tallink ja Arco Vara. Stuudiosse tuleb Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe, kes selgitab kinnisvara arendamise väljavaateid sisendhindade kiire inflatsiooni tingimustes ja prognoosib, millist hinda peaks koduostja sügisel Tallinna korteri ruutmeetri eest maksma.
    Hommikuprogrammi lõpus helistame Tallink Grupi juhatuse esimehele Paavo Nõgenele, kes annab kuulajatele ülevaate laevafirma käekäigust koroonapandeemia lõpusirgel. Samuti küsime, kas Linnahalli projekti kalevi alla panek võiks uuesti päevakorda tuua enne koroonakriisi sõlmitud kokkuleppe Tallinna linnaga.
    Neljapäeva hommikul aitavad teil ärgata saatejuht Janno Riispapp ja uudistetoimetaja Rivo Sarapik.
    Päev jätkub nelja saatega:
    10.00–11.00 "Sisuturundussaade". AS Stallion on pööranud tähelepanu küberturvalisusele juba üle veerandsaja aasta. Kui sajandivahetusel olid viirused ajaviiteks, siis aastate jooksul on need välja arenenud omaette tööstusharuks, kus liiguvad enneolematud rahasummad.
    Saates toovad Stallioni ärioperatsioonide juht Priit Rebane ja tehnikajuht Ahti Akel muu hulgas välja, kuidas ettevõtted saaksid end kõige paremini kaitsta küberrünnakute eest ja miks peaks igas keskkonnas ja seadmes omama erinevat parooli.
    Saadet juhib Mark Kitajev.
    11.00–12.00 "Äripäeva fookuses". Sel korral keskendume Eesti kosmeetikatööstusele ja selle väljavaadetele. Räägime tihedast konkurentsist ja trendidest kosmeetikavaldkonnas, ekspordist, Eesti kosmeetikatootjate väljakutsetest, erinevate kriiside mõjust ja paljust muust.
    Külas on JOIKi tegevjuht ja omanik Eva-Maria Õunapuu ning D’Difference’i brändijuht Carmen Kibur.
    Saadet juhib Anete Hela Pulk.
    13.00–14.00 "Õppetund". Saates võetakse vaatluse alla värskelt valminud interaktiivne koolituste tellimise veebijuhend ning juttu tuleb sellest, kuidas toimub organisatsioonis koolituste tellimise protsess ja millele peaks rohkem tähelepanu pöörama, et lõpptulemuseks oleks kvaliteetne ja tulemuslik koolitus.
    Saates leiavad vastuse ka küsimused, miks on oluline koolituse kvaliteet, milline on hea koolitus ja hea koolitaja, kuidas targalt koolitust tellida ja kuidas see täielikult tuksi keerata.
    Interaktiivset veebijuhendit tutvustavad Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk, juhendi autor Katri Samarüütel ja praktikuna annab oma panuse Operaili koolitusjuht Polina Miina, kes esindab saates tellija poolt. Saadud õppetunni võtab kokku Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE saadik Katre Savi.
    Saadet juhib Helen Roots.
    15.00–16.00 "Teabevara tund". 28. mail jõustub tarbijakaitseseaduse muutmise seadus. Sel puhul räägime, millised muudatused ootavad ees Eesti ettevõtjaid ja tarbijaid.
    Saame teada, kuidas mõjutab ühiskond tarbijate ja ettevõtjate omavahelist käitumist ja kas tarbijate õigusi on vaja tõhustada näiteks digitaalsete teenuste vaatevinklist.
    Seaduse tasandil on varsti reguleeritud ka n-ö arvustuste ostmine ning ettevõtjad peavad olema võimelised tõendama, et arvustused ei ole ostetud, vaid need on andnud kliendid, kes on teenust päriselt kasutanud.
    Tarbijakaitseseaduse muudatustest on stuudios rääkimas advokaat Mari Anne Valberg advokaadibüroost TGS Baltic ning Kristina Jerjomina majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
    Saatejuht on äriõiguse teabevara toimetaja-projektijuht Eve Noormägi.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.