Ministeerium otsib heakskiitu toetuse suurendamiseks Ukraina sõjapõgenikele

Noored emad põgenesid sõja eest Tallinna, saatjaks teiste ukrainlaste süüdistused reetmises, teadmatus tuleviku ees ja soov kaitsta oma lapsi.

Ukrainlanna Valeriia Miranskaia oli just astunud maha auto pealt, mis ta Kiievist Tallinna tõi. Teda ootas vastas noormees, kellega ta ei olnud päriselus kohtunud. "Seisime ja kallistasime – autojuht ei saanud aru, kas tõsta kohvrid auto pealt maha või mitte," meenutab Valeriia.

Sõjakeerises Ukrainast põgenenuid tabab süütunne, kui nad tunnevad õnne. Sedavõrd kaunis emotsioon näib justkui ebaõiglane kõigi ukrainlaste suhtes, kes praegu kannatavad.

Ukraina sõjast põgenenud arsti või õe jaoks on töökoht Eestis valguseks pimeda tunneli lõpus, aga tunnel on seaduste tõttu lootusetult pikk. Kiirelt tööd vajav arst saab teenistuse hooldaja või õe abilisena, isegi mitte õena.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.