Artikkel

    Tööd ja tuge vajavad põgenikud takerduvad Eestis bürokraatia puntrasse

    Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop.Foto: Liis Treimann

    Eesti sotsiaalsüsteem tekitab juba eos olukorra, kus põgenikel tekib ühiskonda sisse sulandudes raskusi, märkis Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop. Ainuüksi tugiisiku määramise süsteem on muudetud nii bürokraatlikuks, et abivajaja jääb kõige hapramal hetkel oma muredega üksi.

    Tänane Äripäev kirjutab Afganistani põgenike elude keerdkäikudest ja väljakutsetest, millega nad Eesti ühiskonnas silmitsi seisavad. Pagulasabi tugiteenuste juhi Anu Viltropi sõnul on teoreetiliselt põgenikel võimalik Eestis saada igasugust abi, kuid reaalsus on tihtipeale hoopis teistsugune.
    Viltrop selgitas, et Eesti sotsiaalsüsteem üles ehitatud põhimõttel, et iga abivajaja otsib abi ise, niisama midagi kellelegi pakkuma ei minda. See loob paraku olukorra, kus pagulastel on Eesti ühiskonnas võrdsed võimalused vaid näiliselt, sest tahes-tahtmata ei ole nad eestlastega võrreldes samal stardipakul. Põgenikustaatusega käivad käsikäes ka trauma ja lein, mis raskendab sissesulamist ühiskonda palju, tõdes ta.

    Ükskõik kui raske pagulasel on, ta ei saa minna tagasi.

    Anu Viltrop
    Pagulasabi tugiteenuste juht
    „Inimene, kes on tulnud võõrasse riiki hoopis teistsugusest taustast, ei pruugi osata olla aktiivne või olla aktiivne õiges kohas,“ rääkis Viltrop.
    Rahvusvahelise kaitse saamine võtab Eestis umbkaudu pool aastat. On ka erandeid, näiteks teadis Viltrop rääkida juhtumist, kus asüüli taotlenud inimene pidi ootama vastust 2,5–3 aastat. Kui lõpuks on positiivne otsus käes, saab ta taotleda näiteks üüritoetust, toimetuletoetust, panna end kirja töötukassasse, tal on õigus saada arstiteenust.
    Pagulastele on mõeldud ka käputäis teenuseid, mis on disainitud vaid neile. Üheks kõige olulisemaks selliseks teenuseks on tugiisiku määramine, mille käigus pannakse paika, millist abi pagulane täpselt vajab.
    Süsteem tehti lombakamaks
    Pagulasabi tugiteenuste juht Anu Viltrop.Foto: Liis Treimann
    Tugiisik on täpselt see, keda paljud pagulased vajavad – keegi, kes aitab Eesti seadustes ja süsteemides orienteeruda, aitab taotleda vajalikke toetusi, suunab tööotsingutel ja näitab, kuidas näiteks lastele koolikohti saada. Samuti on tugiisiku ülesanne märgata, kas ja millist vaimset tuge pagulane vajab. Paraku on Viltropi sõnul tugiisiku teenus keeratud reformimise käigus pea peale ja teenus ei ole hetkel kvaliteetne.
    Nimelt, kui vanasti hindas Pagulasabi, kas inimene vajab tugiisikut, siis käesoleva aasta algusest juhib teenust sotsiaalkindlustusamet (SKA). See tähendab, et kogu protsess on tehtud varasemast aeglasemaks. Viltrop selgitas, et kui SKA saab teada, et mõnes kohalikus omavalituses elab pagulane, teavitab amet sellest omavalitsust. Omavalitsus peab kutsuma pagulase hindamisele, mille käigus otsustatakse, kas tal on tugiisikut vaja. Kui on, siis teavitatakse sellest taas SKAd, kes siis teavitab sellest omakorda oma tugiisiku teenuse lepingupartnerit, kelleks on Pagulasabi.
    „See protsess võtab väga palju aega, aga just esimesel kuul vajab pagulane kõige suuremat tuge ja administratiivset abi,“ ütles Viltrop. „Praegu on teenus kohmakas,“ tunnistas ta.
    Pagulaste sulandumisel ühiskonda on ka nii-öelda nähtamatuid barjääre. Näiteks võib Viltropi sõnul vahel leiduda ametnikke, kel on pagulaste suhtes eelarvamusi. Tööle on Viltropi sõnul kergem saada neil, kes näevad eurooplaste moodi välja ja kelle nimi ei kõla eestlastele niivõrd võõrana.
    Ka üüriturg on Viltropi sõnul Eestis välismaalaste suhtes diskrimineeriv. „Igal välismaalasel on raske üüripinda leida, rääkimata veel pagulastest,“ rääkis ta. Sotsiaalkorteritest võib pagulane tihtipeale vaid unistada, sest neist on suur puudus ja järjekorrad on ääretult pikad.

    Toetused ajutise kaitse saanud põgenikele

    Kui põgenik on saanud Eestist ajutise kaitse, on tal õigus kõikidele samadele teenustele, mis on mõeldud Eesti riigi kodanikele. Näiteks on võimalik taotleda toimetulekutoetust mida maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest kuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele on 200 eurot kuus ning 160 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.

    Kohalikust omavalitsusest on võimalik taotleda ka üüritoetust. Ajutise kaitse saanud põgenikel on õigus tervishoiu- ja sotsiaalsetele teenustele.

    Allikas: Eesti.ee

    Palju probleeme ühiskonnas hakkama saamisel tekitab ka vaimne tervis. „Ükspuha milline teise riiki kolimine mõjutab vaimset tervist. Seda veel eriti olukorras, kus on tegu sunniviilise kolimisega, kus inimesel puudub valikuvõimalus,“ rääkis Viltrop.
    „Ükskõik kui raske pagulasel on, ta ei saa minna tagasi. Ta peab ainult edasi liikuma, ja see võib tekitada väga suurt ärevust, mis omakorda mõjutab kognitiivset võimekust,“ selgitas Viltrop. See võib omakorda viia põgeniku depressiooni. On olukordi, kus pagulase aeglasemat kohanemisvõimet selgitatakse sellega, et ta on pärit võõrast kultuuriruumist, ja jäetakse süvenemata, mis toimub inimese sees, sõnas Viltrop.
    „Ega pagulaseks ei saada nalja pärast, sellele alati ju eelneb midagi. Inimestel võib olla trauma, mis vajaks ravi, aga süsteem eeldab, et ta annab sellest ise märku või keegi märkab seda,“ ütles Viltrop.
    See meediasisu on valminud koostöös Kodanikuhariduse Keskusega projekti raames "Olen eurooplane: 21. sajandi rändelood ja faktid", mida rahastab Euroopa Liit. Artikli sisu ei kajasta rahastajate seisukohti.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.