Majutusasutuste käibemaksu järsk tõstmine on läbi analüüsimata ning seepärast ei sobi seda ka praegu koos teiste maksueelnõudega arutama hakata, leiab hotellide esindusorganisatsioon EHRL.
Jäävad hotellid tühjaks, jääb teistel sektoritel turistilt sissetulek saamata, hoiatab Ain Käpp. Foto: Andras Kralla
Liidu hinnangul mõjutab majutusasutuste käibemaksuerisuse (9%) kaotamine ja käibemaksu järsk tõstmine 22% protsendile Eesti mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku. Liit nendib pöördumises, et neile laekunud info kohaselt on kavas käibemaksumuudatust puudutav eelnõu saata juba aprilli lõpus riigiasutuste kooskõlastamisringile ja mai algul arutada valitsuses, mis ei jäta ruumi ei sektoriga dialoogiks ega ka mõjude hindamiseks.
Turismiettevõtjate ja automüüjate kõrval leidub teisigi ärisid, millele värske koalitsioonilepe kaikaid kodaraisse loobib. Samal ajal kerkib esile mitu suunda, kus tegutsevatel ettevõtjatel on oodata tulusaid aastaid.
Värskes koalitsioonilepingus lubatakse nii alampalga tõusu kui ka maksude kergitamist ja ka ühe uue maksu kehtestamist. Need kõik teevad otsesemalt või kaudsemalt ettevõtjate elu keerulisemaks.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.