Artikkel
  • Kuula

    Nädala lood: mõjukas tulija Tallinna börsil, miljonite aktsiate vahetus ja ajalooline aktsiaralli

    Lauri Kustaa Äimä on jäänud tihti pigem börsiettevõtete kulisside taha, kuid laevafirma Tallinki aktsia Helsinki börsil noteerimise tähistamisel 2018. aastal on siiski teda nähtud. Pildil Lauri Kustaa Äimä keskel.Foto: Andras Kralla

    Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid Tallinna börsile sisenenud hall kardinal, kes ostis juuli esimesel nädalal kokku mitmeid siinseid ettevõtteid, miljonite Tallinki aktsiate vahetuslugu ning ajalooraamatusse kirjutatud aktsiaturu tõusutrend.

    Jooksva nädala jooksul teatasid paljud börsiettevõtted oma tulemusid – Merko Ehitus, Nordecon, EfTEN United Property, Enefit Green ja Eesti Energia. Ehitusvaldkonnast tuli nii rõõmustavaid kui ka mõtlemapanevaid tulemusid. Kuivõrd saab praegu heade tulemuste üle olla uhked, siis investorite arvates on tulevik hägune ning tume. Sellest andsid märku ka juba osa ettevõtete tulemused.
    "Mees, kes riisub börsilt koore." Hall kardinal sisenes eraisikuna Balti turule
    "Mees, kes riisub börsilt koore" – nii on Lauri Kusta Äimät varem nimetanud Äripäev. Nüüd on see investor Tallinna börsil uuesti tegudele asunud.
    Suurima portsu Äimä vastsest eraisiku portfellist moodustab Tallink. Neid aktsiaid leidub tema portfellis nüüd 237 000 ning see kogus ei jää alla isegi fondide portfellidele.
    Äimä ostutehingute nädalal liikus Tallinki hind 0,58–0,6 euro vahemikus, mis tegi tema Tallinki positsiooni vääruseks toona hinnanguliselt 142 000 eurot.
    Samal nädalal sisenes Äimä ka teistesse Tallinna börsi ettevõtetesse. Nii kuulub talle 7000 Tallinna Kaubamaja aktsiat, 8575 Ekspress Grupi aktsiat ja 4000 Merko Ehituse aktsiat. Lisaks on tal väiksemad positsioonid Harju Elektris ja Nordeconis.
    Kuidas Äimä on Tallinna börsiga veel lähemalt seotud, saab lugeda SIIT.
    Miljonid Tallinki aktsiad vahetasid omanikku
    LHV pensionifondid müüsid oma Tallinki aktsiatest sisuliselt tühjaks, sest ei jõudnud ära oodata laevafirma pool aasta tulemusi.
    Need aktsiad võtsid aga endale Norra naftafond, Trigoni ja Swedbanki fondid.
    "Otsustasime Tallinkisse uuesti siseneda pärast selle aasta esimese kvartali tulemusi, millest võis tuletada, et ettevõtte kasumlikkus paraneb sel aastal märkimisväärselt," ütles Trigon Asset Managementi fondijuht ja partner Mehis Raud.
    Igal juhul toimus vahetult enne jaanipäeva Tallinki aktsiaraamatutes aktiivne sebimine ning miljonid aktsiad vahetasid omanikku. Trigoni Dividendifond on viimase 1,5 kuu jooksul suurendanud oma osaluse 230 000 aktsiani. Miljonitesse eurodesse ulatuvate summade väärtuses oli müügipoolel aga mitu LHV pensionifondi, kes on vahetult enne eelmisel nädalal avalikustatud kasumlikke kvartalitulemusi laevafirma investorite hulgast lahkunud.
    Kuidas selgitab LHV aktsiate mahamüümise põhjust, saab lugeda SIIT.
    Aktsiaralli, mis kirjutatakse ajalooraamatutesse
    Alates suve algusest on hoo sisse saanud lisaks USA seitsmele tehnoloogiagigandile ka teised ettevõtted, mis on vedanud indeksite ralli laiapõhjaliseks. See annab märku tugevast tõusutrendist.
    "Seega, kõik turult eemal olevad investorid (riskikapitalifondid ja rahas olevad investorid) naasevad turule tagasi turbokiirusel, mis ajab aktsiate hinnad rallima kiirusel, mida kirjutatakse ajalooraamatutesse,“ ütles Swedbanki finantsturgude vanemmaakler Meelis Maasik optimistlikult.
    Eksperdi sõnul enam karuturust rääkida ei saa, kuid välistada ei saa korrektsiooniohtu.
    USA populaarseim aktsiaindeks S&P 500 jõudis juuni alguses pulliturule ehk kerkis üle 20% oma viimasest põhjast, kuid seda rallit vedasid alates aasta algusest peamiselt seitse USA tehnoloogiagiganti. Siiski on vähestest veduritest sõltuva kasvu jätkusuutlikkuse risk viimasel kahel kuul hakanud kahanema, kuna aktsiaralli on muutunud laiapõhjaliseks.
    Aktsiaindeksi tõusutrendi algusest saab lugeda SIIT.
    Pankrotipesast pääsenud Villa Levada jõudis ringiga peremeheni tagasi
    Kunagine metalliärimees ja nüüdne jalgpalliklubi omanik Viktor Levada ehitas 2004. aastal Jõelähtmel jõe äärde uhke villa.
    2010. aastal tabas aga Viktor Levada ärisid krahh – tema äriimpeerium Eestis lagunes ja läks pankrotti. Samal ajal tüüris pankroti poole ka metalliäri Leedus. Levada müüs oma maja maha tuttava firmale Navigor OÜ.
    Sellegipoolest elas ta oma perega kodus edasi – tema naisele vormistati üürileping.
    Äripäev kirjutas, et Levada pankrotistunud Leedu äri järglase müügist voolas Raul Markuse kaudu Levadaga seotud äridele, jalgpalliklubile ja inimestele miljoneid. Markuselt sai suuri summasid ka Reimo Raid, kes oli Levada villat omanud firma juhatuse liige.
    2020. aasta juunis kandis Markus oma isiklikult kontolt Reimo Raidile 400 000 eurot – juures selgitus, et tegemist on laenuga. Aasta pärast kopsakat ülekannet müüs Levada villat omanud firma maja maha ning selle omanikuks sai taas Viktor Levada.
    Villa tagasi saamise lugu saab lugeda SIIT.
    Eesti kunagine rikkaim naine vahetas nime ja enam restorane siin ei oma
    Tallinnas asuvad Gianni restoran ja Parroti baar ei ole enam ametlikult seotud Moskva kõrge ametniku Maksim Liksutovi endise abikaasa Tatjana Liksutovaga. Selgub ka, et Tatjana Liksutova võttis uue perekonnanime, osa vara on juba teise nimega.
    Juunis läks Liksutova osalus restoranis Gianni üle selle juhile Olga Klugele, kirjutas Delovõje Vedomosti Äripäeva Infopanga andmetele tuginedes. Samamoodi on omanikku vahetanud MiniBar OÜ, millele kuulub vanalinnas asuv Parroti baar.
    Peakoka ja restoranide Moon ja Kolm Sibulat kaasomaniku Roman Zaštšerinski sõnul on sellised tehingud Eesti restoraniturul tavalised. "Mantel&Korstna restorani andsime ise samal viisil üle," meenutas ta.
    Osaliselt on Eesti ühe rikkama naise Tatjana Liksutova vara registreeritud selle nime all, aga tema Tallinna Vee aktsiapakk ja kinnistud on juba kirjas tema uue nimega – Tatjana Rose.
    Eesti ühe rikkaima naise nimevahetusest saab lugeda SIIT.
    Kinnisvaraturgu on tabamas pohmell: osa seltskonnast on ülikonnaga basseini hüpanud
    Tumedama tuleviku kartuses on Merko Ehituse pikaajaline aktsionär Oliver Peek oma positsioone ehitusettevõttes vähendanud.
    „Pärast meeleolukat sündmust tabab asjaosalisi tavaliselt ikka mõningane pohmell, eriti kui pidu on kestnud 13 aastat ja selle lõpus osa seltskonnast on piltlikult öeldes ülikonnaga basseini hüpanud,“ viitas Peek sellele, et ükski tõus ei kesta igavesti.
    Peegi sõnul ei ole küsimus selles, kas kinnisvaraäride numbrid halvenevad, vaid kui kaua pohmelus kestab. „Ja kas see on võrdelises seoses peo pikkusega. Ei saa välistada, et ees ootab mõnevõrra tagasihoidlikum periood majandusliku aktiivsuse osas.“
    Merko Ehituse tulemused on praegu siiski veel tugevad. Investor Elmo Somelar toob välja, et kui Merko viimase poolaasta käive oli 217 ning puhaskasum 19,4 miljonit eurot, siis eelmise aasta samal ajal teeniti vastavalt 156,2 ja 7,2 miljonit eurot.
    Sellegipoolest ütleb Somelar, et need numbrid põhinevad varasemate projektide lõpetamisel ja realiseerimisel ning tulevik on ilmselt tumedam.
    Investorite hinnangutest kinnisvaraturule ja ehitusettevõtete tulemuste saa lugeda SIIT.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kadri Mägi-Lehtsi: Tallinna ühendhaigla idee sisaldab nii riske kui võimalusi
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nelja haigla ühendamine Tallinnas on julge ja mitmeid muutusi kaasa toov samm, kuigi mitte päris agadeta, kirjutab Roche Eesti tegevjuht, Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Kaubanduse palga TOP: parim palk küünitab 7000 euro poole
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.
Keskpankur: kui USA viivitab intressikärpega, peab Euroopa langetama veel rohkem
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.
Kui USA jätkab oma range rahapoliitikaga ehk lükkab intressikärpeid kaugemale, siis peab Euroopa Keskpank suurema tõenäosusega enda intressimäärasid rohkem alandama, leiab eurotsooni rahapoliitik.