Artikkel

    Nädala lood: Kallase skandaal ja tasuta ehitavad illegaalid

    Kaja Kallas pidi sel nädalal korduvalt selgitama oma abikaasa osalusega ettevõtte Venemaal toimuvat äritegevust, sealhulgas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.Foto: Andras Kralla

    Selle nädala olulisemate sündmuste hulka kerkisid nii Kaja Kallase ja tema abikaasa äriga seotud skandaal, Tallinna kesklinnas ehitavad illegaalid kui ka tuntud idufirma koondamine.

    Nädala jooksul arenes Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku äritegevuse ümber skandaal, kus peaminister pidi korduvalt selgitama avalikkusele, mida ta teab oma abikaasa äritegevusest Venemaal ja kuidas Kallas suhtub ettevõtete tegutsemisse Venemaal laiemalt.
    "Kui käive on Eestis, maksud Eestis, autod registreeritud Eestisse, isegi kütust ostetakse ainult Eestis, siis see pole ettevõtte jaoks Venemaal tegutsemine," selgitas Kallas. "Kuid jah, see paistab pahasti välja ja seetõttu septembrist Stark Logistics ka Metaprindi teenindamise lõpetab," lisas ta. Just Stark Logisticsis on Arvo Hallikul osalus.
    Avalikkuse ja meedia eest pikalt varjul olnud Arvo Hallik teatas lõpuks reedel, et müüb kõik Stark Logisticsi aktsiad ja taandub. "Ma vabandan tekkinud olukorra pärast ning kahju pärast, mida see on toonud minu abikaasale. Kinnitan, et minu abikaasa ei olnud minu äritegevusega kursis. Oleme sel nädalal meediakajastuste valguses seda kõike arutanud ja tema hinnang sellele on olnud selge – mistahes asjaolud ei õigusta nende vedude tegemist. Aga vedude lõpetamine ei ole minu jaoks enam piisav samm. Ma ei saa võtta vastutust oma kliendi ja äripartneri eest nagu mistahes ettevõte ei tea kõike oma kliendi kohta. Nendes oludes on parem, kui loobun Stark Logisticsi osalusest ja ettevõtte töös osalemisest täielikult," selgitas Allik.
    Illegaal ehitas Tallinnas tasuta
    Äripäev vahendas sel nädalal ka ehitusturu lugu: Tallinna kesklinnas ehitasid illegaalid, tuleb välja, et tasuta.
    Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid usbekk Farhodžon Alijevi esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.
    Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.
    Veriff iga viienda töötaja
    Globaalsele majandusolukorrale viidates teatas Eesti üks suuremaid tehnoloogiasektori idufirmasid Veriff, et koondab 101 töötajat ülge kogu grupi. See moodustab viiendiku kõigist töötajatest.
    "Kõrged intressimäärad mõjutavad tehnoloogiaettevõtete kasvu ja see mõjutab ka meie äri. Meie tänaste klientide kasvutempo on võrreldes varasemaga aeglustunud ja ka uute klientide mahtude kasvatamine võtab kauem aega," selgita Veriffi asutaja ja juht Kaarel Kotkas.
    Koondamise jõustudes jääb Veriffi 380 töötajat üle maailma. See on Veriffil tänavu juba teine koondamine. Veebruaris koondas ettevõte 12 protsenti ehk 66 inimest oma tiimidest üle maailma, toona peamiselt Eestist.
    Euribori langust nähakse tulemas järgmisel aastal
    Lugejate tähelepanu püüdis sel nädalal ka uudis euriborist. Swedbanki värske majandusprognoosi järgi peaks laenuvõtjate murelaps euribor saavutama õige pea oma tipu, et siis sealt mõnevõrra alla tulla, teisalt kipub majanduse üldine taastumine pigem venima.
    Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul peaks kolme kuu euribor aasta lõpuks tõusma 4%ni, kuue kuu euribor veidi üle selle. Kui intressimäärad hakkavad langema, kukub ka euribor, ent Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik nentis, et nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal tasuks laenuvõtjal arvestada, et euribor jääb siiski 3-4% vahele. Praegu jääb kuue kuu euribor veidi alla 4%.
    Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar ütles Äripäeva raadios, et praegu näib euribor jäävat 4% juurde ja sellisel tasemel on see järgmise aasta alguseni.
    Seejärel võib Raudsaare sõnul näha väikest alanemist ja 2025. aasta lõpuks võib see jõuda umbes 3% juurde. Samas tuleb laenuvõtjal arvestada, et pikaajalises vaates jääb euribor 2-3% juurde.
    Rootsi aktsiad poolmuidu
    Rootsi kroon on võrreldes euroga langenud ajalooliselt madalale tasemele. Ühe euro eest saab keskpanga kursi järgi 11,94 Rootsi krooni. Viimati oli kroon euro suhtes nii nõrk eelmise finantskriisi ajal, kui tipphetkel sai euro eest 11,7 krooni. Viimase 20 aasta keskmine on olnud aga 9,6 krooni euro kohta.
    Rekordiliselt odav kroon pakub eestlastele võimalusi tugeva euroga soodsaid tehinguid teha. Näiteks Volvo hind võib Eestis müüdavatest erineda pea 10 000 eurot, kuid tuleb arvestada ka lisanduvate kuludega. Väiksema vaevaga saab aga investor odavast kroonist kasu sealseid aktsiaid ostes. Lisaks saab odavast kroonist kasu lihtsalt Rootsi reisides.
    Investor Toomas rõõmustas
    Oma investorielamust jagas sel nädalal ka investor Toomas. Pärast viit aastat Crowdestate'is toimetamist deklareeris ta õnnelikult: miinusesse lõppkokkuvõttes ei jäänud. Teisalt pole liigseks rõõmustamiseks põhjust, sest tootlust õieti samuti ei tulnud.
    Investor Toomase elamust saab pikemalt lugeda kommentaaris "Hea, et minema sain! Miinust ei tulnud, aga õppetunde kogunes küll".
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Võlakirjad võluvad tavapäratu tootlusega Põhjalik juhend: kuidas võlakirju valida ja milliste riskidega arvestada
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Võlakirjade peale on vähegi riskialtim investor ikka nina kirtsutanud, ja seda põhjusega, sest nende intressid on olnud vaid veidi paremad kui täht­ajalisel hoiusel. Kuid tänavu muutus kõik.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Auto|Piloot. Porsche 911 Turbo S peaks olema vägagi süüdi, aga … 911 sai 60!
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
Porsche 911 sai sel kuul 60. Juubilari hirmkiire luksusversioon Turbo S jätab selge mulje veel enne parklast välja jõudmist. Ja paneb 911 üle laiemalt mõtlema.
USA valitsus lõpetab vähem kui 24 tunni pärast tõenäoliselt töö
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
USA kongressi liikmed kogunevad laupäeval, kuid neil pole selget plaani, kuidas lahendada tüli, mis võib aina tõenäolisemalt viia pühapäeval föderaalvalitsuse osalise sulgemiseni.
Raadiohommikus: eelseisvast ostupaanikast Tallinna börsil ja vaenukõneseadusest
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise vaenukõneseadus. See on saanud kriitikat nii opositsiooni poolt, aga ka väljastpoolt. Uurime riigikogu õiguskomisjoni esimehelt Eduard Odinetsilt, mis probleemi menetluses olev seadus täpselt lahendab ning miks ei piisa juba olemasolevast regulatsioonist. Teeme juttu ka sellest, kuidas koalitsioon plaanib obstruktsiooni seljatada ning kas riigieelarve vastuvõtmine praegusel kujul õnnestub.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.