Taristuehitajate hinnangul pole uues teehoiukavas järgmisteks aastateks ette nähtud isegi mitte poolt riigiteede seisundi säilitamiseks vajalikust rahast, rääkimata teedevõrgu arendamisest, mis tähendab riigi teedevõrgu seisundi kiiret halvenemist.
Taristuehitajad on praeguses rahapuuduses juba alustanud töötajate koondamise ja tegevusvaldkondade kokku tõmbamisega, teatas liit.
Foto: Andras Kralla
Riigi uues teehoiukavas on Eesti teede seisundi säilitamiseks ja mõningaseks parendamiseks järgmiseks neljaks aastaks ette nähtud keskmiselt 115 miljonit eurot aastas. Vajalik oleks aga 250 miljonit eurot aastas, ütles taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Riik võtab laenu, on Euroopas investeeringutelt esirinnas ja toetab ettevõtete innovatsiooni, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond).
Riigi kärpepoliitika ning taristuehituse mahu vähenemine toob kaasa selle, et ettevõtted peavad töötajate koondamise kõrval ka investeeringud rahaks tegema. Tellimuste taastudes tuleb seega ettevõtetel alustada uuesti nullist.
Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel selgitab, kuidas globaalsed ilmastikunüansid, dollarikurss ja fondide ootused kujundavad nisu hinda. Kuigi maailma nisuvarud kasvavad – prognoositakse lausa 10 miljonit tonni lisasaaki –, on turu meeleolu kõikuv. Üksainus külmalaine Venemaal või kuivus Hiinas võib tõsta hindu või tekitada turgudel paanikat.