Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: kuidas päästa Slava Ukraini mutta langenud maine?

    Kuidas plaanib päästa Slava Ukraini juht Anu Viltrop organisatsiooni mutta langenud maine? Sellest saab kuulda Äripäeva hommikuprogrammis.Foto: Liis Treimann

    Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis uurime, kuidas on õnnestunud MTÜ Slava Ukraini uuel juhil annetajate usalduse taastamine. Lisaks tuleb juttu autode müügist ja kodulaenudest.

    Ukrainale annetusi koguva Slava Ukrainiga meenub paljudel esimesena eelmisel aastal ilmnenud kahtlused, et annetajate raha ei läinud MTÜ endise juhi Johanna-Maria Lehtme käe all ainult ukrainlaste toetuseks. Kuidas on võimalik pärast sellist mainekahju edasi tegutseda, küsime mullu Slava Ukraini juhtimise üle võtnud Anu Viltropilt.
    Kui koalitsioon suudab automaksu riigikogus läbi suruda, muutub juba järgmisel aastal sõidukite registreerimise kallimaks. Lisaks kaalub kliimaministeerium tulevikus kasutatud sõidukite importi hoopiski piirama hakata. Kuidas need plaanid sõidukite müüki mõjutavad, räägib hommikuprogrammis Nordauto juht Priit Ärmpalu.
    Finantsinspektsioon koostas Eesti Pangaga plaani, kuidas kodulaenu üleviimise teise panka saaks teha lihtsamaks ja soodsamaks. Kuidas ja miks on vaja konkurentsi laenuturul parandada, tuleb rääkima finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
    Hommikuprogrammi juht on Kristjan Kurg ning uudiseid toimetab Laura Saks.
    Saatepäev jätkub nelja saatega:
    11.00–12.00 „Luubi all“. Uuriva ajakirjanduse raadiosaates võetakse luubi alla finantsmaailma raputanud hiigelvargus BaltCapis ning investoritele topelttünga teinud Swen Uusjärve kirju mineviku ja uhked tulevikuplaanid. Stuudios on ajakirjanikud Pille Ivask, Martin Johannes Teder ja Eliisa Matsalu.
    12.00–13.00 „Digitark äri“. Ajal, kui majandus langeb ja tuleb teateid koondamistest ja pankrottidest, räägime innovatsiooni vajalikkusest.
    Tehnoloogiaettevõtja Priit Kongo sõnul loob innovaatiline äri võimalusi olla konkurentidest eespool, viia ellu midagi sellist, mida seni pole tehtud, ning olla teistele teenäitaja.
    Saatekülalised Priit Kongo ja Grow’ tegevjuht Ulvi Tallo räägivad oma kogemustest muudatuste juhtimisel ettevõttes ning toovad ilmekaid näiteid. Saadet juhib Äripäeva teemaveebide raamatupidaja.ee ja palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.
    13.00–14.00 „Õppetund“. Sihtasutus Kutsekoda on värskelt avaldanud OSKA uuringu, mis kaardistas 70 kutseõppekava, mille lõpetajatest siirdub erialasele tööle vähem kui 40 protsenti.
    Saates uurime, mis on vähese erialasele tööle siirdumise peamised põhjused ning millega peaks muudatusi kavandades arvestama.
    Külalisteks on Siim Krusell, OSKA vanemanalüütik Sihtasutusest Kutsekoda, Liina Veskimägi-Iliste, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juht, ning Kaire Sõmer, kes on lisaks juhtimiserialadele õppinud Luua Metsanduskoolis looduretkede juhtimist ja Hiiumaa Ametikoolis floristiks. Saatejuht on Katre Savi.
    15.00–16.00 „Teabevara tund“. Saates uurime jätkusuutlikkuse ja ESG-praktikaid maailma personalijuhtimises. Personaliosakond tegeleb ESGst selle osaga, mis jääb s-tähe taha ehk sotsiaalsete tegevustega.
    See on seotud ettevõtte töötajatega, näiteks rahulolu, kaasatuse ja tervishoiuga.
    Külas on Talentor Estonia partner ja vanemkonsultant Anneli Salminen. Küsivad Äripäeva teabevara projektijuht Eve Noormägi ja Äripäeva personalijuhtimise teabevara peatoimetaja Külli Gutmann.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.