Artikkel

    Tippjuhi kasvuvalem: tarbetud piirangud maha ja fookus investeeringutele

    Allan Parik, Mart Mägi ja Holger Haljand.Foto: Liis Treimann, Andras Kralla, Andres Haabu

    Euroopa sügavaima langusega Eesti majandust eristab lähiriikide omast investeeringute kadumine. Seetõttu suunaks tippjuhid majandusruumi kujundajate tähelepanu investeeringuid meelitavate tingimuste loomisele.

    Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ külas käinud Telia Eesti juht Holger Haljand, Omniva juht Mart Mägi ja SEB Eesti juht Allan Parik said saates võimaluse anda majandusruumi kujundavale ettevõtlus- ja IT-ministrile ühe nõuande, mis aitaks taastada majanduse konkurentsivõimet ja languse taas kasvule pöörata.
    Telia Eesti juht Holger Haljand sooviks esimese hooga eemaldada kõik piirangud, mis takistavad Eestis ettevõtjal õnnestumist. „Sektoriti on see erinev, sest mina tunnen üht valu, teised teist, aga kuulaks ettevõtjaid, sest võibolla on mingeid ebamõistlikke piiranguid,“ selgitas ta.
    Regulatsioonid on pika aja jooksul välja kujunenud ja eriti raskes olukorras tuleks tema sõnul kõik barjäärid üle vaadata. Teiseks vaataks ta, mida saab riik teha julgete ja strateegiliste investeeringute toetamiseks ja meelitamiseks.
    Läti ja Leedu meelitavad investeeringuid, Eesti mitte
    Just investeeringute osas on Eesti viimase aasta jooksul lähinaabritest maha jäänud. Kui siinne majandus kahanes mullu üheksa kuuga enam kui kolm protsenti, siis Lätis ja Leedus mitu korda vähem. Riikide andmeid kõrvutanud SEB juht Allan Pariku sõnul langes riikide sisetarbimine ja eksport samas suurusjärgus, kuid vahe tuleb sisse investeeringutes – Eestis on need kahanenud, kuid Lätis ja Leedus kasvanud. „Investeerimisjulguse taastamine on täna kõige suurem väljakutse,“ leidis ta.
    16%ehk 700 miljoni euro võrra vähenes 2023. aasta üheksa kuuga ettevõtete investeeringute maht. Kuna osad tehtud investeeringud seisavad praegu jõude, hakkab investeeringute maht Eesti Panga ennutustusel taastuma aeglaselt.
    Investeeringute vähesusele ja selle aeglasele taastumisele viitas oma viimases prognoosis ka Eesti Pank. Samuti juhtis välisinvestorite väljatõmbumisele näiteks ärikinnisvarast tähelepanu kinnisvarafond Eften.
    Investeerimisjulguse taastamiseks saavad saatekülaliste sõnul samme astuda ettevõtjad ise julgemalt riske võttes ja sellega eeskuju näidates, aga ka poliitikakujundajad. Pariku sõnul mõjutab investeeringuid küll ka raha hind, mis aasta teises pooleks peaks soodsamaks muutuma, kuid tööstustele on tähtis veel näiteks piisavalt konkurentsivõimelise hinnaga puhas elekter ja selle tarnekindlus.
    „Naabrid liiguvad selles palju kiiremini edasi. Kolleegil Helsingis oli enne suvepuhkust 45 miljardi euro ja pärast puhkust juba 63 miljardi euro eest tuuleenergia finantseerimise projekte töös,“ märkis ta. „Eestis oleme sel (2023. – toim) aastal püstitanud 14 tuulikut, mis on küll kaheksa rohkem kui viimaste aastate jooksul kokku, aga siiski väga vähe.“
    PISA tipptulemused ei jõua tööturule
    Lisaks meelitavad või peletavad investeeringuid inimesed. „Investeeringud tulevad siia tänu sellele, et meil on tiimid, ärimudel, paindlikkus ja tehnoloogia ning võime kasvada,” selgitas Haljand. Tema sõnul tasub riigil ja ettevõtteil seetõttu panustada koostöös hariduses sellele, et rohkem noori valiksid tulevikukindlaid valdkondi nagu näiteks inseneeria, sest inseneride nappus juba takistab ettevõtete arengut. „Sealt tõesti tuleb kasv ja läbi selle saab mõjutada maailma: parandada kliimaprobleemid, tegeleda küberturvalisusega, luua digimaailma.“
    Omniva juhi Mart Mägi sõnul aga vajab ületamist üks vastuolu – kui näiteks PISA testides paistab Eesti haridus tugevate tulemustega hästi silma, siis see ei kajastu tööturul. „Hoolimata sellest, et meil on väga tugev baasharidus, ei ole osades sektorites häid töötajaid saada. Meil on kogu aeg tööjõupuudus,“ rõhutas ta.
    Võiduretsept tulevikuks: teadus-arendustegevus
    Haridusega on seotud ka teadustegevus, kus peitub Haljandi hinnangul palju saamata jäänud tulu. „Teeme heal tasemel innovatsiooni riiklikes asutustes. Sellele tuleks nüüd anda väljund, et selle peale saaks ehitada ettevõtteid ja kaasata välisinvesteeringuid. Kasutades ära meie väiksust, kiirust ja paindlikkust, siis see tundub olema hea tuleviku võiduretsept ja panustaks sellesse rohkem,“ märkis ta.
    Osalt aitab seda sammu teha rakendusuuringute keskus, mida käivitab Metrosert ja mis keskendub viiele valdkonnale: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed.
    Kuna erasektori investeeringud kriisis vähenevad, tasub riigil sellele panustada. „Võiksime teadus-arendustegevuses valida mõned selged suunad ja koostöös ettevõtjatega majandustsüklite üleselt, 20-30 aastase ettevaatega nendesse investeerida. Sealt see konkurentsieelis tekib,“ märkis ta. Valik on tähtis, sest väikeriikidele on tema sõnul hukatuslik, kui keskendutakse paljudele asjadele korraga, siis mõju ei saavuta.

    Maksuotsuste juures peab hindama, kuidas mõjutavad need Eesti konkurentsivõimet naaberriikidega, sest konkureerime nii investeeringute, ajude kui kapitali pärast.

    Allan Parik
    SEB Eesti juht ja Tööandjate keskliidu volikogu liige
    Siinne maksurahu konkureerib teiste riikidega
    Ettenägevuse jaoks on Pariku sõnul oluline ka riigi maksukeskkonna stabiilsus, kuid see on viimase aasta jooksul kannatada saanud. „Riik konkureerib oma tingimustega teiste riikidega. Maksuotsuste juures peab hindama, kuidas mõjutavad need Eesti konkurentsivõimet naaberriikidega, sest konkureerime nii investeeringute, ajude kui kapitali pärast,” selgitas ta. „Ei saa öelda, et oleme isoleeritud saar ja teeme, mida tahame, sõltumata sellest, mida naabrid teevad.“
    Oma saavad teha ka ettevõtjad. Omniva juht Mart Mägi rõhutab nii ambitsiooni kui omavahelist koostööd. „Eesti ettevõtjad kipuvad jääma liiga koju. Puhkusel käiakse, kuid peame veelgi rohkem välja minema ja mõne teise ettevõtte välisturule kaasa võtma,“ selgitas ta. Nii tekiks klastrid, mis on aidanud teistes riikides majanduse konkurentsivõimet kasvatada. Lisaks peaks Mägi sõnul suunama rohkem tööd uute turgude avamisele ja suhete parandamisele rahvusvaheliselt nii kõrgemal poliitilisel tasemel kui suurettevõtetes.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Esmaspäev tõi USA aktsiaturule tõusu: kõik sektorid lõpetasid rohelises
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Kõik suured USA aktsiaindeksid lõpetasid päeva tõusuga, kuld, hõbe ja toornafta langusega. Teslal on oodata seitsme aasta halvimat kvartali aruannet.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Katre Kõvask: konkurents on karm, tegutseme kaugemate turgude nimel
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.
Paar kuud tagasi tootmist alustanud kaerajoogi tootja YOOK vaatab aktiivselt kaugemate turgude suunas.