Tööjõurendi firmad kasutavad töötajaid järjest rohkem pahatahtlikult ära

Puitmajatootja Varola koondas ligi 20 aastat palgal olnud töötaja, kuid sai veel poolteist aastat hiljem ootamatu teate tema kutsehaigusest, mis viis vaidluseni kahes kohtuastmes.

Äripäevas mullu avalikustatud info peale, et suurtele ja tuntud Eesti firmadele koristusteenust pakkuva Krausbergi ukrainlastest töötajad tegid 12tunniseid puhkepäevadeta tööpäevi, algatas prokuratuur kriminaaluurimise inimkaubandust käsitleva paragrahvi alusel.

Ühel kolmapäevasel sügishommikul ärkas Andrei koos oma seitsme korterikaaslasega üles – tuli hakata end vaikselt tööle sättima. Äkki jõuab enne vahetuse algust veel poest läbi hüpata, mõtles Andrei. Saksamaal Baden-Württenbergis asuvas neljatoalises korteris toimetati oma tavapäraseid hommikurutiine, kui ühtäkki helises uksekell.

Kui üldiselt on kohalikud ettevõtjad ukrainlasi hästi vastu võtnud, on tööinspektsioon leidnud ka juhtumeid, kus Ukrainast saabunud töötajaid on ähvardatud ja jäetud palgata.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.