tööõigus

Loodetavasti tuleb Eestis tööandjatele kohustuslik kindlustus, mis katab vaimsete kutsehaiguste hüvitamise nõuded, rääkis advokaadibüroo Soraineni partner ja kohtuadvokaat Kadri Härginen.

Vaidlus, kuidas platvormidel töötavate inimeste õiguste eest paremini seista, kestis Euroopa Liidus aastaid ning oli juba nurjumas. Kompromiss sai lõpuks võimalikuks, kui Eesti ja Kreeka Euroopa suurriikidele selja keerasid.

Saku Metalli Allhanke Tehase suvepäevad lõppesid puudega töötajale vigastusega. Teda löönud kolleegi ei karistatud peaaegu üldse, kannatada saanud töötaja aga vallandati peagi, viidates tema töövõimetusele.

Kui töötaja teatab sõnumiga, et järgmisel päeval ta enam tööle ei tule, siis kas seda võib tõlgendada erakorralise töölepingu ülesütlemisena ning kas juriidiliselt on lubatud nii teha? Neil teemadel arutleti saates “Kasvukursil”.

„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema.

2022. aastal jõudsid töövaidluskomisjoni ligikaudu 1800 töövaidlust, millest ligi 90% algatasid töötajad. Pea kolmandik vaidlustest lõppes kompromissiga. Mida saab ettevõtja teha töövaidluste ennetamiseks või nende võimalikult hästi lahendamiseks, arutleti saates “Soraineni sagedus”.

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon on samm õiges suunas, kirjutab Ketlin Peterson advokaadibüroost PwC Legal Eesti.

Eesti välistöötajate värbamise reeglite muutmine aitaks leevendada töötajate puuduses ettevõtteid. Praegused piirangud aga sõidutavad naabrite juurde nii konkurentsivõime kui maksud.

Eesti välistöötajate värbamise reeglid on arenenud maailma ühed karmimad ja see takistab ettevõtete arengut ning räsib majanduse konkurentsivõimet. Välismaalt töötajate värbamise seaduslikku raami tuleks nullist alustada, leiab töötajate vahendamisega tegeleva Finesta juht Heikki Mäki.

Eesti Ametiühingute Keskliit valis endale uueks juhiks Kaia Vaski, kes peab ametiühingute suurimaks väljakutseks liidu liikmeskonna kasvatamist.

Eesti peab saama riigiks, kus töötamine on päriselt paindlik ehk tööampsud kosutavad töötajat ja tööandjat, mitte bürokraatiat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, võtab tööandja näiteks tööampsude puhul ühe ja sama töötaja kaheksal korral tööle ja lõpetab lepingu. Sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.

Ehkki nii tööandjad kui töötajad tahavad üha enam, et tööturg oleks paindlikum – näiteks saaks tööaega omavahel kokku leppida, ise tööaega ja koormust määrata –, siis seadused seda alati ei võimalda ja nii kannatab ettevõtete konkurentsivõime.

Plokiahela tehnoloogiat arendav ettevõte GuardTime süüdistas firma endist juhti Martin Ruubelit miljonitesse ulatunud kahju tekitamises ja nende

Tööinspektsioonini on jõudnud mitu juhtumit, kus tööandja on noorte tööle võtmisel eksinud ja alaealised isegi ohtu seadnud, seda nii kohvikutöös kui ka vetelpäästjatena.

Erinevalt töötukassast on nii maksuamet kui rahandusministeerium seisukohal, et töötu juhatuse liikme investeerimistegevust ei saa pidada töötamiseks.

Sigrid* jäi läinud sügisel töötuks, võttis end töötukassas arvele, tegi seejärel oma firma ja hakkas selle kaudu sääste investeerima. Töötukassa peab ettevõtte kaudu investeerimist töö tegemiseks ja Sigrid võib kaotada töötuhüvitise. Maksuamet on aga risti vastupidisel seisukohal.

Tallinna ringkonnakohus muutis mõnevõrra maakohtu otsust, mis andis töölepingu ja hüvitise vaidluses õiguse tehnoloogiafirmale GuardTime.

Personaliuudised peavad ajaga sammu ning uurivad värskes saates „Töö ja palk“, missuguseid muudatusi ootavad Eesti personalijuhid uuelt koalitsioonilepingult.

„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus – saates räägitakse vajadusest täiendada töölepinguid, töötaja õigusest tutvuda andmetega ja saada kaitset ebasoodsa kohtlemise korral, samuti katseajast, sobivate töötingimuste nõudmise õigusest ning töölepingu ülesütlemise piirangutest.

Kui soovime suurendada paindlikkust töösuhetes töölepingu seaduses tööandjatele suuremate õiguste andmise kaudu, siis peame teiselt poolt edendama elukestvat õpet ja arendama töötajate oskusi, et töö kaotanud leiaksid kiiresti uue ja kvaliteetse töö, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

Ragn-Sellsi juht ja tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo ütles saates "Poliitikute töölaud", et kriisid peaksid ettevõtjatele olema õpetanud võime ise kriisid üle elada ning andma ka valmisoleku näha kriise ühe oma äritegevuse riskina.

Tööandja ei tohi survestada töötajat eelistama elektroonilist valimisviisi, olgugi et see säästab aega. Teisalt aga on ülimalt küsitav, kas tööandja peab andma terve vaba päeva selleks, et töötaja saaks minna oma valimisringkonda hääletama, kirjutavad advokaadibüroo TGS Baltic tööõiguse spetsialistid Mari Anne Rohtla ning Anu Kirss.

Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.

Viljandi küünlatootja Hansa Candle saatis töötajatele palga vähendamise hoiatuse, põhjendades karmi sõnumit kalli elektri ja IKEA tellimuste kaotamisega.

Mida teha, et naised saaksid end meestekeskses töökeskkonnas paremini kehtestada ning kuidas aitab sellele kaasa jaanuaris käivituv naisjuhtide kiirendi, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Töötajad ei ole lapsed. Nad suudavad end ise väljendada, neil on oma spetsiifiline legitiimne huvi ja kompetents äriprotsessis, kirjutab tervise- ja tööminister Peep Peterson vastulauses Äripäeva peatoimetajale Meelis Mandelile.

Kuigi majandus jahtumise ja osa ettevõtete koondamise tõttu on veidi lihtsam töötajaid leida, siis Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Raul Puusepp sellest end eksitada ei laseks.

„Teabevara tunnis“ räägime töötaja võimalustest töötasu või hüvitise saamiseks, kui tööandja on muutunud maksevõimetuks.

Niinimetatud platvormitöö tegijate – näiteks kullerite – töötingimused võiksid paraneda, kui nad sõlmiksid kollektiivlepinguid. Praegu tuleb aga huvi koondumise vastu pidada väikseks, kirjutab sotsiaalministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna nõunik Maria-Helena Rahumets.

Nii valitsuses kui ka riigikogus tegeletakse hetkeolukorra probleemide lahendamisega ja viimasel ajal näeme, et pikka plaani ei kipu üldse olema, rääkis tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo Äripäeva hommikuprogrammis.

Tööandjale lisandus 1. augustist jõustunud töölepinguseadusega mitmeid punkte, mida tuleb töölepingut sõlmides töötajale selgitada ja teavitada.

Madis kandideeris IKEAsse projektijuhi ametikohale, kuhu ta pärast kolme töövestlust ka võeti. Töötingimustega nõustumisele sai ta isegi allkirja alla panna, kui siis järsku ilmus info, et sellist töökohta enam pole ja nüüd on ta hoopis müügijuht täiesti teiste tööülesannetega.

Tegeliku töösuhte varjamise ehk OÜ-tamise puhul on vormist olulisem teenuse tegelik sisu. Millega aga peab arvestama palmi alt teenuse osutamisel?

„Iseseisva otsustuspädevusega töötaja“ on mõiste, mida PARE koostatud tööelu manifesti toel püütakse töölepingu seadusesse taas sisse viia. Mida see mõiste endast kujutab ja keda see kõige rohkem puudutab? Mis uksed see avaks ja kelle elu lihtsamaks teeb? Missugused on võimalikud ohukohad?

Transpordi Ametiühingu teatel vallandas Nordic Aviation Group laitmatu taustaga töötaja, kuna ta esindas töötajaid ametiühingu usaldusisikuna. Nordica näeb asja teisiti ning rõhutab, et nemad rendivad tööjõudu.

Töölepingu seadusesse võeti üle Euroopa Liidu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Seadusemuudatused jõustuvad 1. augustil 2022.