Rahandusminister Mart Võrklaev (Refomierakond) tegi koalitsioonipartneritele 2024. aasta lisaeelarve ettepanekud, mis tuleks tema sõnul enne riigikogu kevadistungjärgu lõppu vastu võtta.
Äripäevale selgitas rahandusminister, et värskemad majanduse väljavaated tõid meieni tõdemuse, et majandus nii kiirelt ei taastu, kui 2024. aasta eelarve ja eelarvestrateegia koostamisel aluseks võetud prognoosid seda lubasid.
Riigieelarve seadusega lubatud piiridesse saamiseks tuleb tulude ja kulude vahekorda liigutada miljardi võrra ning valitsuses ei usu suurt keegi, et seda oleks võimalik teha ilma uue maksutõusuta.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.