Tunnustatud teaduspõhine algatus kinnitas kiirmoekettide kliimaeesmärgid. “Kõlab üsna kahtlaselt.”

ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?

„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.

Selle asemel, et töötajate erinevusi karta või üritada neid ühtlustada, on edukad organisatsioonid õppinud neid erinevusi strateegiliselt ära kasutama, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.

„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.