Rahvusvaheliselt tunnustatud teaduspõhine organisatsioon SBTi kiitis heaks kiirmoebrändide Shein ja H&M kliimaeesmärgid. Jätkusuutlikuks nende tegevust teadlase sõnul siiski pidada ei saa.

- Shein lisab eri allikate järgi oma e-poodi 6000 kuni 10 000 uut asja päevas. “Eos ei ole see kuidagi kestlik,” ütleb Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht. Foto: Reuters/Scanpix
Rahvusvaheliselt usaldatud teaduspõhiste kliimaeesmärkide algatus (Science Based Targets initative ehk SBTi) on kinnitanud nii Sheini kui H&Mi kliimaeesmärgid ja -tegevuskava.
See tähendab, et ettevõtete sihid peaksid olema piisavad, et hoida globaalset soojenemist alla katastroofilise piiri ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, lähtudes eelkõige Pariisi kokkuleppest.
SBTi vaatab ainult kasvuhoonegaaside kogust, jättes kõrvale teised keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid, näiteks ületootmise, inimõiguste rikkumise, veetarbimise, prügihunnikud ja kehvad materjalid.
Kiirmood põhjustab 8–10% emissioonidest ja 20% veereostusest maailmas.
Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse dotsent Piret Vacht selgitas
Kestlikkusuudistele, et kiirmoekettide ärimudel põhineb lühikese elueaga toodetel, mida kiirelt ja emotsiooni ajendil osta. Näiteks lisab Shein eri allikate järgi oma e-poodi 6000 kuni 10 000 uut asja päevas. “Eos ei ole see kuidagi kestlik,” nentis Vacht.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
„Põllumajandust kritiseeritakse, et see on suur saastaja ning sellepärast tahtsime teada saada, kui halvad siis tegelikult oleme,“ räägib saates Eesti suurima kodumaisel kapitalil tegutseva põllundusettevõtte Agrone Grupi juhatuse liige Margus Muld.
Selle asemel, et töötajate erinevusi karta või üritada neid ühtlustada, on edukad organisatsioonid õppinud neid erinevusi strateegiliselt ära kasutama, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.
„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.
Kui ettevõtte juht peab iga nädal mitu tundi kulutama töötajatega palgavaidluste lahendamisele, on midagi põhimõtteliselt valesti. Just sellises olukorras leidis end üks Eesti metallitööstusettevõte – kuni otsustati teha põhjalik digipööre.