USA, Hiina ja Venemaa sõjaväed neelavad 1,5 triljonit aastas. Euroopa tuleb kiiresti järele

Poola peaminister Donald Tusk kahtleb, kas USA jääks Venemaa rünnaku korral truuks Euroopa kaitsmisele ning kutsus Euroopa Liitu kujunema tõeliseks alliansiks, mis suudaks end kaitsta.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump esitas täna Kongressile ettepaneku suurendada riigi kaitsekulud järgmiseks aastaks 50%, mis oleks suurim aastane kasv pärast teist maailmasõda.

Euroopa kaitsetööstus on pärast aastakümneid kestnud uinakut sisenenud miljardite ajajärku, kus rekordilised tellimusraamatud ja riikide taasrelvastumine on kergitanud aktsiad tehnoloogiahiidudele omaste väärtusteni, pannes investorid valiku ette: kas hüpata liikuvale rongile või karta valusat korrektsiooni.

Euroopa kaitsetööstuse staarid Rheinmetall, Leonardo ja Indra Sistemas on või sees, kui miljardid eurod Saksamaalt ja Poolast tõukavad sektorit lähiaastatel uuele rekordtasemele.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.