Kuidas langetada mõistlikke otsuseid?

Otsused jagunevad väikesteks ja suurteks. Väikseid otsuseid peame me reeglina tegema iga päev, näiteks otsustama, mida süüa teha või mis teed pidi tööle sõita. Teised otsused jällegi on keerukamad, näiteks kumma tööpakkumise kasuks otsustada või kas oma armastatuga uues linnas ühist elu alustada.

Kuna me peame iga päev palju otsuseid tegema, võtab see meilt palju aega ja energiat, mistõttu on kasulik teada nippe, kuidas teha mõistlikke otsuseid ja samal ajal ka aega kokku hoida.

Üks põhilisi nippe, mida edukad inimesed kasutavad, on muuta väiksed otsused rutiiniks, mis omakorda tähendab, et sa ei pea igapäevaste asjade pärast enam pead vaevama ning võid keskenduda keerukamate otsuste tegemisele.

Taolisi näiteid võib päriselust tuua mitmeid. Steve Jobs oli tuntud selle poolest, et ta kandis pea alati kõrge kaelusega musta särki. Mark Zuckerberg on endiselt suur pusade kandja. USA president Barack Obama on öelnud: „Nagu näha, kannan ma alati kas musti või halle ülikondi. Ma ei taha teha otsuseid, mida ma söön või seljas kannan, sest mul on palju muid otsuseid, mida teha.“

Üks võimalus, kuidas otsuseid langetada, on langetada tähtsad otsused hommikul ning väiksed ning tähtsusetumad otsused pärast tööd. Näiteks soovitavad mitmed eksperdid vara hommikul ärgata ning alustada just keerukamate otsuste langetamisega, sest hiljem võivad väiksemad ja tähtsusetumad teemad keskendumist häirida.

Sarnaselt eelmisega soovitatakse väiksed otsused teha ära juba hilja õhtul, et nende peale järgmise päeva hommikul aega kulutama ei peaks. Näiteks pane enne magamaminekut järgmise päeva riided valmis, siis ei pea sellele hommikul aega kulutama.

Öeldakse, et pikaaegse tähtsusega otsuseid ei tasu langetada emotsioonide pealt. Selline ütlus on vägagi tõene ning selgub, et paljud edukad inimesed peavad sellest kinni. Edukad inimesed on võimelised analüüsima oma emotsioone ning käitumist, mis aitab hiljem märkimisväärselt kaasa õigete otsuste langetamisele.

Paraku pole aga kõik inimesed eriti head enesetundjad. TalentSmart testis enam kui miljonit inimest, mille tulemusena selgus, et üksnes 36 protsenti olid võimelised oma emotsioone õigesti hindama. Edukad inimesed mõistavad, kuidas võib halb tuju nende otsuste langetamisele mõjuda, samuti mõistavad nad, et hea tuju võib nad muuta liigselt enesekindlaks ning impulsiivseks.

Edukatel inimestel on välja kujunenud kriteeriumid, mille alusel nad valikuid hindavad. Näiteks analüüsivad nad seda, kuidas üks või teine otsus neile kasuks tuleb, aga ka, mida negatiivset see kaasa tuua võib. Samuti analüüsivad nad, kuidas võiks üks või teine otsus mõjuda sõpradele või lähedastele. Samuti mõtlevad nad sellele, missuguse mulje üks või teine otsus neist jätab, aga ka, mis võiks juhtuda siis, kui otsus jääks üldse vastu võtmata.

Otsuste langetamiseks on kindlasti mõistlik aega varuda, et mõtted saaksid veidi „settida“, samuti võib see aidata otsust näha hoopis uuest perspektiivist.

Teisalt ei ole mõistlik otsustamiseks ka liiga palju aega võtta. Edukad inimesed mõistavad, kui oluline on info kogumine, ent samal ajal teavad ka, kui oluline on ühe otsuse taha mitte takerduda. Näiteks võib siinkohal kasutada tähtaja sättimise strateegiat – meil kõigil on ajakava, mida me peame järgmima, miks mitte teha sama ka otsustamisega.

Kui vaimne koormus üle pea kasvab ning keerulised asjad tahavad otsustamist, soovitavad eksperdid trenni minna ning end füüsiliselt välja elada. Piisab vaid 30 minuti pikkusest treeningust, et vaim taas värske oleks. Lisaks on uuringud näidanud, et regulaarne trenni tegemine mõjub hästi ka aju tööle.

Edukad inimesed mõistavad, kui suurt rolli mängib otsuste langetamise juures see, et vastu võetud otsused oleksid neile ka moraalses plaanis vastuvõetavad.

Kui otsuse langetamine tundub keerukas, on mõistlik küsida teiste arvamust. Sõber, lähedane või tuttav võib sind vaevavat küsimust näha hoopis teise nurga alt.

Mark Twain on öelnud: „Head otsused lähtuvad kogemustest, ent kogemused tulevad tänu halbadele otsustele.“ Mõistagi ei tähenda see, et enne õigete otsuste langetamist peaks tegema palju halbu otsuseid, küll aga on tähtis uute otsuste tegemisel oma vanu otsuseid meeles pidada.