Kuidas hinnata motivatsioonikirja?

Motivatsioonikirja kirjutamise oskus on oluline nii ettevõtjatele, kes otsivad endale head töötajat, kui ka tööotsijale, kes tahab endast jätta parimat muljet. Väljaanne Time on kokku pannud rea soovitusi, mida motivatsioonikirja lugemisel-hindamisel silmas pidada.

Rõhu selgusele! Tööandja peab olema võimeline täpselt mõistma, kus ja kellena on inimene varem töötanud. Motivatsioonikiri ning CV peavad olema kirjutatud nõnda selgelt, et lugeja ei peaks tegema lisapingutusi ning nuputama, mis on kirja pandud. Iga tööotsija peaks mõistma, et ettevõtetesse kandideerib tööle kümneid või sadu inimesi, mistõttu on selgus kõige kindlam viis endale tähelepanu saada.

Liiga palju infot. Motivatsioonikiri peaks olema kirjutatud lihtsalt ja konkreetselt, samuti peaks seda olema kerge lugeda. Iga uus mõte peaks olema eraldi lõigus, vaeva tasub näha ka sellega, et mõte ei jääks lahtiseks. Samuti ei ole mõistlik kuhjata motivatsioonikirja liigset informatsiooni. Selle tarbeks tuleks juba aegsasti selgeks teha, mida täpselt sa oma motivatsioonikirjaga öelda tahad. Vähemoluline pole sobiva kirjastiili ning -suuruse valik.

Õiged märksõnad. Motivatsioonikirja puhul peetakse oluliseks õigete märksõnade valikut. Tasub mõelda, missugune ametikirjeldus oleks kandideeritava ametipositsiooni mõistes kõige kasulikum ehk millal kasutada näiteks ametininimetust “värbaja” või “talendiotsija”.

Sama kiri kõigile ettevõtetele. Ettevõtja või personalijuht, kes motivatsioonikirju loeb, peaks kindlasti mõtlema, kas tegu on millegagi, mis on koostatud just sellele konkreetsele ettevõttele mõeldes või on tegu pigem kirjatükiga, mis sobiks justkui kõigile ettevõtetele. Viimane ei näita, et tööotsija on motiveeritud.

Enda fookusesse asetamine. Motivatsioonikirja peaks tegelikult kirjutama tööandja seisukohast lähtuvalt ning rõhutama eeskätt seda, missugust kasu pakub töötaja tööandjale, mitte vastupidi. Küsimusele "Mida saan ma ettevõtte heaks teha?" tasuks kirjutajal tähelepanu pöörata kohe motivatsioonikirja alguses, sest nii saab kindlaks teha, et lugeja ei pane seda kõrvale ning on suurema tõenäosusega huvitatud, mida tööotsijal veel öelda on.

Kasuta viisakat e-posti. Tööotsija e-posti aadress ütleb rohkem kui ta arvata oskab. Selle asemel, et kasutada oma hüüdnime või mõnda pigem lapsiku alatooniga nimetust, tasuks endale teha e-posti aadress, kus on sees ees- ja perekonnanimi.

Pööra tähelepanu saavutustele. Inimesed kipuvad motivatsioonikirjades sageli märkima oma tööülesandeid, ent tegelikult tasuks keskenduda hoopis oma saavutustele.

Oma oskuste kohta valetamine. Nii motivatsioonikirja lugeja kui ka kirjutaja peaksid mõistma, et mäng käib aususe peale. Sageli kipuvad inimesed kirja panema rohkem oskusi, kui neil on. Tööandja peaks kindlasti ühel või teisel moel töötaja kirja pandud oskusi testima, samas tuleb tööotsijal endale selgeks teha, et kirjasõnast üksi ei piisa ning oma oskusi tuleb ka tõestada.

Vähesed teadmised ettevõtte kohta. Üldiselt peetakse heaks, kui inimesel, kes tööd otsib, on oma varasemate tööandjate kohta olemas ka laiem pilt kui üksnes see, mis kaasneb tema töökohustustega. See näitab ühest küljest nii silmaringi kui ka inimese avatust.

Endast teistsuguse mulje jätmine. Motivatsioonikirja puhul on oluline, et inimene ei kaotaks iseennast ehk kirjeldaks ennast sellisena, nagu ta on. On kummaline, kui intervjueerijal tekib tunne, et paberil kirjeldatud inimene on hoopis teistsugune kui see, kes intervjuu ajal tema vastas istub. Tööotsija peaks endast looma professionaalse mulje, ent samas jääma iseendaks.