Langus riigieelarve esimene ohumärk
Käibemaksu laekumise vähenemine on esimene märk, et riigi kulud tuleb üle vaadata, ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester.
Rahandusministeeriumi andmetel vähenes mai kuus eelmise aasta sama ajaga võrreldes käibemaksu laekumine 1,6%.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Sesteri sõnul on Eesti siiamaani nautinud olukorda, kus selge majanduslanguse näitajate taustal on jooksvalt toimunud nominaalne kasv riigieelarves. Ta lisas, et pidevalt paranenud maksulaekumistele on mingil määral kaasa aidanud ka riik ise, tõstes avalikus sektoris jooksvalt palkasid ja kasvatades sedasi tulu- ja sotsiaalmaksu laekumisi.
„Selge on see, et majanduse aeglustumine ja nominaalsete laekumiste kasv ei saa üheaegselt pikalt kesta,“ ütles Sester. Mai kuu käibemaksu laekumise vähenemine on tema sõnul esimene märk sellest, et nominaalne laekumine hakkab halvenema. „Nüüd tuleb analüüsida, millistel toote-ja teenusteliikidel langus baseerub,“ lisas ta.
Üleüldist maksude laekumist peab Sester siiski kõrgeks. Sellegipoolest peab ta käibemaksu laekumise vähenemist signaaliks, et tuleb tähelepanelikumalt jälgida, mida teeb edaspidi juba niigi allapoole suunaga olev majandus. Tema sõnul on senimaani eelarve nominaalne laekumine poliitotsustajaid rahustanud, kuid selle edaspidine vähenemine peaks otsustajate peades kindlasti tulukese põlema panema.
„Kui maksulaekumised vähenevad, siis pole ka riigil planeeritud kulude tegemiseks tulu,“ rääkis Sester. „See tähendab, et ühel hetkel tuleb otsustajatel maha istuda ja kulud üle vaadata.“
Ta lisas, et kui vaadata riigieelarve aluseks olevaid prognoose ja praegust reaalset olukorda, siis on erinevus suur. „Kui eelmisel sügisel plaaniti reaalseks majanduskasvuks üle 3%, siis täna näeme hoopis teistsuguseid numbreid,“ ütles ta. Sesteri sõnul on senimaani maksulaekumised olnud küll ootuspärased, küsimus on just selles, kuidas kulgeb maksulaekumine tulevikus. „Kui nominaalne laekumine reaalselt halveneb, peab riik ühel hetkel vastu võtma otsuseid, kas kärbib kulusid, suurendab tulusid või finantseerib tegevust laenude arvel ja reservidest. See viimane võimalus pole aga paraku pikaajaliselt jätkusuutlik ,“ ütles ta.