Ka ässad eksivad

Ehkki professionaalsete päevakauplejate ja miljardäride investeeringud võivad pakkuda head mõtteainet, säästa kõvasti aega ja vaeva ning mõne võhiku ootamatult rikkakski teha, peitub siin siiski üks põhimõtteline „aga“.

See on seesama küsimus, miks aastate eest 16 000 Tallinki esmaaktsionäri oma investeeringuga pehmelt öeldes vastu pükse said, miks 2012. aastal paljud LHV pensionifondide juhti Andres Viisemanni kopeerides Arco Vara aktsiad kokku ostsid ja hiljem suure osa investeeringust korstnasse pidid kirjutama, miks võlausaldajad oma raha Gildi fondidesse panid või miks EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Peep Aaviksoo tuttavad oma rahad viimase soovitusel Rumeenia kaevandusärisse matsid.

Mõistagi võiks nimekirja meilt ja mujalt jätkata lõputult, kuid küsimus ei ole tagantjärele tarkuses. Kõik need kurvalt lõppenud õppetunnid saab tavainvestori jaoks kokku võtta paari märksõnaga: pime usaldus ja vähene kodutöö. Kes ei usaldaks Eesti oma investeerimisgurude investeerimisteese või ei usuks riigi suurima börsifirma helgesse käekäiku? Sama vähe on põhjust kahelda maailma edukaima investori Warren Buffetti investeerimisotsustes.

Paraku näitab elu, et ka parimad meist eksivad. Mõne guru või kasvõi meedia propaganda tuules börsil võitmisest või kaotamisest veelgi halvem on aga see, et ära antakse kuldaväärt võimalus oma vigadest õppida. Majandusaasta aruannete ja sisuliste analüüside lugemisele staarinvestorite Facebooki postituste või Twitteri säutsude eelistamine muudab investeerimisotsused üsna kiirelt loteriiks, kus kogemus ja teadmised lahkuvad, et pakkuda istet juhusele ja õnnele.