Kolm soovi

Valijate pikk mälu

Esiteks peaks iga kodanik minema valima. See on privileeg, mitte kohustus ning sellise privileegi minemaviskamine on vastutustundetu nii enda kui teiste kodanike suhtes. “Minema valima” on isegi vale termin, sest tänapäeval ei pea selleks enam kuhugi füüsiliselt minema. Tehke telefon või arvuti lahti ning investeerige need paar minutit, palun.

Inimest või parteid valides soovin, et valijad mäletaksid, mida konkreetne inimene või partei on teinud, mitte teinud või lubanud. Valimised ongi selleks mõeldud, et kodanikud saaksid poliitikute tegudele oma häälega hinnangu anda. Ärge jookske tobedate, sisutühjade ja säravate valimisloosungite juurde, vaid mõelge olnule ja tehtule.

Palun, meenutage, mida on või ei ole korda saatnud sotsid, Reformierakond, Keskerakond ning IRL. Kui neist keegi ei sobi, siis on piisavalt alternatiive, kellele ikkagi oma hääl anda. Hääl läheb vaid siis raisku, kui te ei oska valimissedelit täita.

Rohkem ettevõtlikkust

Eestlased on üldiselt ettevõtlikud inimesed, kuid pahatihti on palju kergem leppida väljakujunenud olukorra mugavuse ja turvalisusega. Enamikul inimestel on mingi asi, mille suhtes nad on kirglikud. Mingi asi, mida nad tahavad teha või mida nad ootavad. See võib olla mingi hobi, idee, mis iganes.

Tõeliselt hästi tulevad asjad siis välja, kui sa oled kirglik millegi suhtes. Olen enam kui kindel, et Eestis on väga palju suure potentsiaaliga inimesi, kes võiks midagi suurt korda saata, kui nad oleksid valmis veidi riski võtma ja tegema seda, mis neile meeldib. Ma soovin, et Eesti saaks juurde endale tugevaid, energilisi ja säravaid ettevõtjaid, kes edendaks oma tegevusega nii enda kui kõigi teiste elu.