• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas demagoogia võidab õiguskindluse?

    OÜ Head planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant Kaur Lass.

    Valimiste eel tuleb lõpetada uue planeerimisseaduse kiirustav menetlemine ja praakeelnõu riigikogust tagasi võtta, kirjutab OÜ Head planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant Kaur Lass.

    Tänaseks on kaks aastat tegeldud planeerimisseaduse eelnõu korrastamisega, kuid ametnikel ega poliitikutel pole olnud julgust tunnistada seda projektipõhiselt sündinud kehva eelnõud ebaõnnestunuks. Järjekorras neljandat planeerimisseadust ei ole vaja, enne kui senist seadust ei suudeta rakendada. Ulatusliku muutmise asemel saab vajalikud muudatused viia ka kehtivasse planeerimisseadusesse.
    Seaduserikkumised jääksid alles ka uue seaduse puhul, sest need on tulenenud nõrgast järelevalvest ja planeerijaõppe puudumisest. Uuest seadusest lihtsam on jätkata senise planeerimisseaduse rakendamist, sest see tagab kodanikele planeeringute koostamises osalemiseks suure sõnaõiguse. Seaduse toimimine on tänu kohtupraktikale aina paranenud, mida kinnitabki fakt, et selle järgi koostatud korrektsed planeeringud on kohtulikul kontrollil kehtima jäänud.
    Avalikkusest kaugemale
    Uue planeerimisseaduse eelnõu kohta on justiitsministeerium välja toonud kasuna, et selle kohaselt saaks majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Paradoks on see, et seda saab teha ka kehtiva seaduse järgi.
    Eelnõud on põhjendatud ka sellega, et detailplaneeringu muutmiseks luuakse reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Tekib küsimus, miks siis on vaja planeeringuid avalikkuse osalusel koostada, kui neid saab muuta hiljem avalikkuse seljataga vabalt muuta? Ehitusõiguse salaja kärpimine või lisamine avalikkust kaasamata viitab ametnike suva kasvule ja demokraatia vähenemisele. See suurendab kinnisvaraturule investeerimise riske, sest senised ühtsed juhised asendatakse ümberotsustamise võimalustega.
    Uus seadus toob sisse mõiste eriplaneering teemaplaneeringu asemel, mis tähendab aga planeerimise viimist maakonna tasandilt tsentraalsele tasandile. See vähendab edaspidi kohalikke avalikke diskussioone ja muudab planeerimise kodanikust kaugemaks.
    Arvatavasti ei ole taibatud, et praeguse Rail Balticu planeerimise viga ei ole mitte kolmes maakonnaplaneeringus, vaid nõrgas läbiviimises kehtiva seaduse raames. Eriplaneering oleks selliste objektide puhul veel halvem valik, sest asukohavaliku probleeme saab lahendada küladesse kohapeale minnes. Maavalitsused seda suudavad, Tallinna ametnikud mitte. Seega võtaks uus eelnõu kodanikult kodulähedase suhtluspartneri ja vähendaks oluliselt nende võimalusi osaleda riigi võtmeobjektide planeerimisel.
    Seadus ignoreerib arvamusi
    Uuele seaduseelnõule on tehtud hulk parandusettepanekuid. Seaduse koostajad neile reeglina ei vasta. Seda, et eelnõu on projektipõhine, isegi ei häbeneta. Justiitsministeeriumi väitel viiakse seaduse muutmine läbi, sest sellega on alustatud. Ning protsessi ei hakata peatama, ehkki sellega seatud eesmärki seadusi harmoniseerida ei ole võimalik saavutada ning eelnõu ei pea mõistlikuks oma eriala spetsialistid.
    Kui riik tahab planeeringute puhul, et nende elluviimise strateegiliste valikute mõju on hinnatud, siis riik ise sama ei tee. Uue seaduse elluviimise majanduslikku kahju, sotsiaalset negatiivset mõju (kaasamise vähenemine) ja ka võimalikku keskkonnamõju pole üldse hinnatud. Kinnisvaraturgu ja ehitamise kavandamise aluseid mõjutava seaduse muutmine majanduskriisi sisenemise hetkel on aga tegu, mis kaotab Eestist palju töökohti ja investeeringuid ning tekitab riigile suure kahju. Arvatavasti on otsesed kahjud kümnetes miljonites eurodes ja kaotused investeeringute kadumisest kordades suuremad.
    Kuidas saavutada planeerimise kiiruse kasv?
    Planeerimise kiiruse tegelikuks kasvuks on vaja õiguskindlust. Lisaks tõhusamale järelevalvele aitaks planeeringute kvaliteedi kasvule kaasa see, kui planeeringu koostajaid asutaks valima pädevuse alusel senise odavaima hinna järgi valimise asemel.
    Lisaks tuleb planeerijaid koolitada. Neilt eeldatakse sisuliselt arhitekti, maastikuarhitekti, demograafi, juristi, kartograafi, inseneri ja majanduseksperdi hariduse kombineerimist ning seda veel nii, et ta oleks hea avalik esineja, strateeg ning läbirääkija. Seda on üsna palju. Samas nende oskuste kombineerimine on üks osa sellest, et pöörata planeerimine näoga kodaniku poole. Kodanikega suhtlus, toimiv linnaruum ja külamiljöö ning investeerimiskindlus kinnisvaraturul saavad tekkida siis, kui planeerija on pädev ja planeerimisseadus kauem kehtiv, kui praegu on sageli Tallinnas detailplaneeringu koostamise ajaline kestvus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.