Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas demagoogia võidab õiguskindluse?

    OÜ Head planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant Kaur Lass.

    Valimiste eel tuleb lõpetada uue planeerimisseaduse kiirustav menetlemine ja praakeelnõu riigikogust tagasi võtta, kirjutab OÜ Head planeerimisekspert ja ettevõtluskonsultant Kaur Lass.

    Tänaseks on kaks aastat tegeldud planeerimisseaduse eelnõu korrastamisega, kuid ametnikel ega poliitikutel pole olnud julgust tunnistada seda projektipõhiselt sündinud kehva eelnõud ebaõnnestunuks. Järjekorras neljandat planeerimisseadust ei ole vaja, enne kui senist seadust ei suudeta rakendada. Ulatusliku muutmise asemel saab vajalikud muudatused viia ka kehtivasse planeerimisseadusesse.
    Seaduserikkumised jääksid alles ka uue seaduse puhul, sest need on tulenenud nõrgast järelevalvest ja planeerijaõppe puudumisest. Uuest seadusest lihtsam on jätkata senise planeerimisseaduse rakendamist, sest see tagab kodanikele planeeringute koostamises osalemiseks suure sõnaõiguse. Seaduse toimimine on tänu kohtupraktikale aina paranenud, mida kinnitabki fakt, et selle järgi koostatud korrektsed planeeringud on kohtulikul kontrollil kehtima jäänud.
    Avalikkusest kaugemale
    Uue planeerimisseaduse eelnõu kohta on justiitsministeerium välja toonud kasuna, et selle kohaselt saaks majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Paradoks on see, et seda saab teha ka kehtiva seaduse järgi.
    Eelnõud on põhjendatud ka sellega, et detailplaneeringu muutmiseks luuakse reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Tekib küsimus, miks siis on vaja planeeringuid avalikkuse osalusel koostada, kui neid saab muuta hiljem avalikkuse seljataga vabalt muuta? Ehitusõiguse salaja kärpimine või lisamine avalikkust kaasamata viitab ametnike suva kasvule ja demokraatia vähenemisele. See suurendab kinnisvaraturule investeerimise riske, sest senised ühtsed juhised asendatakse ümberotsustamise võimalustega.
    Uus seadus toob sisse mõiste eriplaneering teemaplaneeringu asemel, mis tähendab aga planeerimise viimist maakonna tasandilt tsentraalsele tasandile. See vähendab edaspidi kohalikke avalikke diskussioone ja muudab planeerimise kodanikust kaugemaks.
    Arvatavasti ei ole taibatud, et praeguse Rail Balticu planeerimise viga ei ole mitte kolmes maakonnaplaneeringus, vaid nõrgas läbiviimises kehtiva seaduse raames. Eriplaneering oleks selliste objektide puhul veel halvem valik, sest asukohavaliku probleeme saab lahendada küladesse kohapeale minnes. Maavalitsused seda suudavad, Tallinna ametnikud mitte. Seega võtaks uus eelnõu kodanikult kodulähedase suhtluspartneri ja vähendaks oluliselt nende võimalusi osaleda riigi võtmeobjektide planeerimisel.
    Seadus ignoreerib arvamusi
    Uuele seaduseelnõule on tehtud hulk parandusettepanekuid. Seaduse koostajad neile reeglina ei vasta. Seda, et eelnõu on projektipõhine, isegi ei häbeneta. Justiitsministeeriumi väitel viiakse seaduse muutmine läbi, sest sellega on alustatud. Ning protsessi ei hakata peatama, ehkki sellega seatud eesmärki seadusi harmoniseerida ei ole võimalik saavutada ning eelnõu ei pea mõistlikuks oma eriala spetsialistid.
    Kui riik tahab planeeringute puhul, et nende elluviimise strateegiliste valikute mõju on hinnatud, siis riik ise sama ei tee. Uue seaduse elluviimise majanduslikku kahju, sotsiaalset negatiivset mõju (kaasamise vähenemine) ja ka võimalikku keskkonnamõju pole üldse hinnatud. Kinnisvaraturgu ja ehitamise kavandamise aluseid mõjutava seaduse muutmine majanduskriisi sisenemise hetkel on aga tegu, mis kaotab Eestist palju töökohti ja investeeringuid ning tekitab riigile suure kahju. Arvatavasti on otsesed kahjud kümnetes miljonites eurodes ja kaotused investeeringute kadumisest kordades suuremad.
    Kuidas saavutada planeerimise kiiruse kasv?
    Planeerimise kiiruse tegelikuks kasvuks on vaja õiguskindlust. Lisaks tõhusamale järelevalvele aitaks planeeringute kvaliteedi kasvule kaasa see, kui planeeringu koostajaid asutaks valima pädevuse alusel senise odavaima hinna järgi valimise asemel.
    Lisaks tuleb planeerijaid koolitada. Neilt eeldatakse sisuliselt arhitekti, maastikuarhitekti, demograafi, juristi, kartograafi, inseneri ja majanduseksperdi hariduse kombineerimist ning seda veel nii, et ta oleks hea avalik esineja, strateeg ning läbirääkija. Seda on üsna palju. Samas nende oskuste kombineerimine on üks osa sellest, et pöörata planeerimine näoga kodaniku poole. Kodanikega suhtlus, toimiv linnaruum ja külamiljöö ning investeerimiskindlus kinnisvaraturul saavad tekkida siis, kui planeerija on pädev ja planeerimisseadus kauem kehtiv, kui praegu on sageli Tallinnas detailplaneeringu koostamise ajaline kestvus.
  • Hetkel kuum
Siim Tammer: finantsinspektsiooni trahv ei peagi olema kommiraha
Novembris jõustunud karistusõiguse muudatused kaotasid finantssektoris olukorra, kus nõuete rikkumine tuli oluliselt odavam kui nende täitmine. Uusi trahvimäärasid rakendatakse mõistlikult, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Novembris jõustunud karistusõiguse muudatused kaotasid finantssektoris olukorra, kus nõuete rikkumine tuli oluliselt odavam kui nende täitmine. Uusi trahvimäärasid rakendatakse mõistlikult, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Madara Cosmetics näitas kasvu nii käibes kui kasumis
Läti kosmeetikaettevõte Madara kasvatas eelmisel aastal nii puhaskasumit kui käivet, sel aastal prognoositakse kasvu jätkumist.
Läti kosmeetikaettevõte Madara kasvatas eelmisel aastal nii puhaskasumit kui käivet, sel aastal prognoositakse kasvu jätkumist.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe juhi kohast ilma jäänud Veiko-Vello Palm läheb reservi
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm esitas kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem rahuldas.
Merili Ginter: investeering, millega kaitsta ennast konkurentide ja tööjõupuuduse eest
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Ettevõtte jätkusuutlikkusse panustades õnnestub tabada mitu kärbest ühe hoobiga, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginter.
Automüüja: ministeeriumi impordipiirang kasutatud autodele tekitaks kindlasti probleeme
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
Kasutatud autode impordipiiranguga tuleb kindlasti probleeme, rääkis Nordauto juht Priit Ärmpalu Äripäeva raadios.
East Capital ostab Tänassilma logistikapargi tagasi
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teine fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
East Capital Real Estate Fond IV ostab Tallinna lähedal Tänassilmas asuva logistikapargi, mille nende teine fond oli kahe aasta eest Anders Andersoni ettevõttele Neoinvesteeringud müünud.
“On hirmu, samas on ka võimalusi.” Sõjakartus avab luksuskinnisvaras uued uksed
Luksuskinnisvara jõuab rohkem müüki, kuna osa inimesi tahavad naaberriigi Venemaa pärast paigutada oma raha mujale kui Eestisse. Turul on praegu ostjaid soosiv aeg, leiavad kinnisvaramaaklerid.
Luksuskinnisvara jõuab rohkem müüki, kuna osa inimesi tahavad naaberriigi Venemaa pärast paigutada oma raha mujale kui Eestisse. Turul on praegu ostjaid soosiv aeg, leiavad kinnisvaramaaklerid.