Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas riik maksudega rikkaks saab?

    Eugen VegesFoto: Erakogu

    Rõhuasetus riigieelarve üle arutlemise ei peaks olema mitte katteallikate otsimisel, vaid olemaolevate vahendite õiglasemal jagamisel ja riigikorralduse efektiivsemaks muutmisel, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.

    Sõiduautode erisoodustusemaksu kogumine, ettevõtete arvete deklareerimine, aktsiiside kergitamine ja muu analoogne tegevus jõukust ei suurenda. Maksulaekumise netotulu kasv ei tule mitte maksumaksjate pitsitamisest, vaid elanike ostujõu kasvust.
    USAd nimetatakse immigrantide mekaks, Eestist aga lahkutakse. See ei tulene mitte ühiskonnakorralduste vanusest, vaid eri lähenemistest. Kuna elanike maksustamise ja sotsiaalsete tagatiste suhe peegeldab riikide suhtumist kodanikesse, siis visakem pilk mainitud riikide maksulähenemistele.
    USA 2015. aasta riiklik maksulaekumise prognoos:
    üksikisikute tulumaks 46%
    tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 32%;
    ettevõtete tulumaks 13%;
    aktsiisid 3%;
    muud maksud 6%.
    (Allikas: OMB National Priorities Project)
    Eesti maksulaekumine:
    üksikisikute tulumaks (sh omavalitsuste osa)18 %;
    tööjõumaksud (sotsiaalmaks) 36%;
    ettevõtete tulumaks 5%;
    aktsiisid 13%;
    käibemaks 27%;
    muud maksud 1%. 
    Maksulaekumine ei sõltu üksnes määradest. USAs on sotsiaalmaksumäär 15,3% (sotsmaks 12,4%; tervishoiumaks 2,9%), Eestis 33%, kuid nende osatähtsused maksulaekumistes on võrreldavad. Vaatamata isegi sellele, et USAs praktiseeritakse sotsiaalmaksulage (üle 117 000 USD ei maksustata, 2014), Eestis ei peeta seda vajalikuks.
    Tarbimismaksude osatähtsus on USA riigieelarves tühine. Eesti moodustab see 40% maksutulust. Tarbimismaksud (aktsiisid ja käibemaks) lämmatavad ettevõtluskeskkonda. Mida kõrgemaks need tõsta, seda nõrgukesemaks ettevõtluskeskkond muutub. Teatavasti on USA majandusvedur, mille silindrid töötavad isegi siis, kui maailmamajanduse kolvid näitavad väsimuse märke.
    USAs praktiseeritakse küll meie käibemaksuga sarnast müügimaksu, kuid selle suurus on meiega võrreldes tühine (5-7%) . Eluks hädavajalike kaupade (teatud toidukaubad, väikesehinnalised ostud jmt) tarbijad on selle maksmisestki vabastatud. Eestis nõutakse 20% käibemaksu, paljudele kaupadele lisandub kopsakas aktsiis. USAs moodustavad aktsiisid 3% maksutulust, Eestis 13%.
    Eestis kavandatakse tulumaksumäära langetamist, kuid USA riigieelarves moodustab selle maksu osa 59% riigieelarve maksulaekumisest. Eestis on see 23%. USAs peetakse õigeks progresseeruvat tulumaksusüsteem, Eestis ühtlast. Esimese vooruseks on maksustamisega toimetulekuraskustesse sattujate ridade kasvu ohjamine, teisel maksuhaldamise lihtsust.
    Progresseeruv tulumaks ei tõsta maksukoormust. USA näide seda ei kinnita. Eestlane tasub ameeriklasest (protsendilises mõõtes) rohkem tulumaksu. Nominaalne maksustamine on madalam, kuid see ei tulene maksustamise lähenemisest, vaid sissetuleku kasinusest. 2013. aasta keskmiselt palgaindeksilt (44 888 USD) võeti USAs 15% tulumaksu. Eestis oli sama näitaja (1000 eurot miinus maksuvaba miinimum) 17%.
    Ettevõtte tulumaksu laekumised on riigiti samuti erinevad. See tuleneb suuresti sellest, et ühes riigis maksustatakse tulu täies ulatuses, teises kogutakse maksu vaid dividendidelt.
    Kinnisvaramaks (meil maamaks) on mõlemas riigis kohalik maks. Summad lähevad kohalike infrastruktuuride parandamisele. Mida kõrgemad piirkondades maksud on, seda uhkemad on infrastruktuurid, seda ihaldatumad on koolid, kuhu lapsi õppima pannakse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.