Valimislõksus Eesti

Kõigi lubaduste täitmiseks ei jätku lihtsalt raha ja vigade tunnistamise asemel üritavad parteid võimuleppe koostamisel iga hinnaga säilitada oma valimiskampaanias tutvustatud nägu. Selle tulemusena on valitsusleppes mitu ebamõistlikku ning kiirustades langetatud otsust.

Rõivase uue valitsuse kõige totram idee on hakata madalapalgalistele maksma otsetoetust. Tegemist on IRLi survel koalitsioonileppesse surutud punktiga, mis läheb maksumaksjatele maksma vähemalt 35 miljonit eurot.

Madalapalgaliste otsetoetuse suurim puudus on ümbrikupalga saajate premeerimine. On avalik saladus, et Eestis on sadu ettevõtteid, mis maksavad töötajatele ametlikult miinimumpalka ja ülejäänud töötasu mustalt.

Just ümbrikupalga maksjad ja saajad on Taavi Rõivase valitsuse madalapalgaliste toetamise idee ühed kõige suuremad võitjad. Kui riik asub nüüd miinimumpalga saajaid riigieelarvest otse toetama, siis on see täiendav argument, miks inimestel tasub oma tegelikku sissetulekut jätkuvalt varjata.

Teine uue valitsuse kehv otsus on autokütuse aktsiisimäärade järsk tõstmine. Valitsusliidu liikmed on üritanud küll väita, et selle otsuse mõju ei saa olema suur, kuid need väited ei kõla veenvalt. Samuti tundub otsituna argument, et kütuseaktsiisi tõusu eesmärk on muuta transpordivahendite kasutajad keskkonnateadlikumaks. Aktsiisitõusu põhjus tundub olevat paaniline katteallikate otsimine kulukatele valimislubadustele.

Põhimõtteliselt ei ole mul midagi selle vastu, et teenimise asemel üritatakse rohkem maksustada tarbimist. Aktsiisikaupade ostu on võimalik igal inimesel ise teatud määral mõjutada. Probleem on aga selles, et kütuseaktsiisi tõstmise otsuse mõjusid pole korralikult analüüsitud ning kütusefirmade vastuargumente pole poliitikud suutnud ümber lükata.

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et valitsuse kava teostumisel muutub Eesti üheks kõrgemini kütust maksustavaks riigiks Euroopas ja keskmiselt suureneb inimeste kulutus autokütusele 260-370 eurot aastas. Lisaks veel kütuseturul toimuvad maksupettused, mille tõkestamisel on riik jäänud poolele teele toppama ning mis pärast aktsiisimäärade kergitamist võivad uut hoogu saada.

Poliitikud väidavad, et kütusefirmade argumente ei tasu kuulata, kuna nad on üks seotud osapool ja näitavad seetõttu aktsiisitõusude mõju tegelikust hullemana. Samamoodi on aga seotud osapool ka valitsusliidu liikmed, kes omakorda üritavad aktsiisitõusu mõju näidata põhjendamatult tagasihoidlikuna.

Valitsusliidu kolmas kehv maksupoliitiline otsus on sotsiaalmaksu alandamine 32 protsendile. Loomulikult on see maksulangetus ettevõtlusele positiivne, sest jätab firmadesse rohkem raha. Kahtlen aga selles, kas see täidab loodetud eesmärgi ehk ärgitab ettevõtjaid looma Eestisse uusi töökohti. Võit sotsiaalmaksu alandamisest on üksikule ettevõtjale liiga väike. Sotsiaalmaksu langetamisest mõistlikum oleks olnud sotsiaalmaksu lae kehtestamine, mis aitab meelitada Eestisse kõrgepalgalisi töökohti. 

Valimisdebatte on küll põnev jälgida, kuid valimiste järel tahaks poliitikud vajutada ooterežiimile, et nad rohkem analüüsiksid valimiskampaania tuhinas välja käidud ideede mõju ja mõistlikkust. Kahjuks aga sellist võimalust ei ole ja seetõttu meenutabki Taavi Rõivase uue valitsuse maksupoliitika Krõlovi valmi „Kvartett“ - eri maksumäärad küll muutuvad, kuid mingit erilist positiivset kasu Eesti inimesed ja ettevõtted nendest muudatustest lõpptulemusena ei saa.