Rene Frolov • 9 juuni 2015

Tubakaaktsiisi ei saa tõsta

Rene Frolov  Foto: Tark Grunte Sutkiene

2014. aastal seadusena sätestatud tubakaaktsiisi ei saa tõsta, sest ühtegi seda lubavat asjaolu praegu ei esine, kirjutab vandeadvokaat Rene Frolov.

Kui Taavi Rõivas ja Sven Mikser 20. märtsil 2014 võimuleppe allkirjastasid, oli selge, et lubaduste täitmiseks tõuseb tubaka- ja alkoholiaktsiis.  Alates 12. juulist 2014 sätestas seadus, et 2016-2018 tõuseb tubakaaktsiis igal aastal 5%. Keegi ei öelnud aga, et see tõusuredel on esialgne või kehtib ainult Rõivase esimese koalitsiooni eluajal (st 8 kuud). Turuosalised said aru, et 2016, 2017 ja 2018 tõuseb aktsiis igal aastal 5%.

Praegu menetleb riigikogu eelnõu, mis tõstab 2016-2018 tubakaaktsiisi lubatud 5% asemel 8%, st 2014. a suvel seadusesse kirjutatust 60% rohkem. Kas põhiseadus lubab seda?

Riigikohus on selliseid samme 2013. a talvel analüüsinud ja tunnistanud need kaalukate argumentide toel põhiseadusvastaseks ja õigustühiseks. Nimelt tõdes Eesti kõrgeim kohus nn keskkonnatasude lahendis, et poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kuid ütles selgelt, et ajakohastamisele kehtivad ranged piirangud. Seda eriti siis, kui ajakohastamine puudutab fiskaalkohustusi, mis on kindlaks tähtajaks konkreetsel tasemel juba seaduses kirjas: nii nagu on tubakaaktsiisiga 2016-2018.

Selliste otsuste ajakohastamise tarbeks tuleneb riigile riigikohtu otsusest kaks olulist juhist.

Esiteks, kui riik tahab muuta oma hiljuti tehtud otsust 2016-2018 tubakaaktsiisi kohta ning teeb seda täpselt samal motiivil kui tehti algne (2014) otsus – st rahvatervise kaitse –, siis peavad rahvatervise ja tubakatarbimisega seotud asjaolud olema vahepeal oluliselt muutunud ja algse otsuse aluseks olnud olukord oluliselt halvenenud. Rahvatervise kaitse on küll kaalukas eesmärk, kuid mitte sedavõrd, et õiguspärase ootuse põhimõte selle ees iga kord taganeks.

Miks on praegu tubaka kasutamise leviku vähendamine olulisem kui 2014? Ei olegi. See on sama oluline kui ajal, mil tubakaaktsiis aastaiks 2016, 2017 ja 2018 paika pandi. Asjaolud ei ole muutunud. Muutunud on vaid, see et kevadel olid valimised, loodi uus koalitsioon, lubati uusi asju ja nüüd tuleb lubaduste täitmiseks raha leida.  Ainus põhjus tubakaaktsiisi tõsta on fiskaalkaalutlus, st riigieelarve tulude suurendamine.

Teiseks, poliitiliste valikute ajakohastamine üksnes fiskaalkaalutlustel ei ole küll täiesti välistatud, kuid on väga piiratud – kindlaks tähtajaks juba seadusesse kirjutatud avalikke rahalisi koormatisi võib eelarvetulude suurendamiseks tõsta ainult siis, kui selle põhjustavad erakorralised asjaolud (nt ootamatult saabunud ulatuslik majanduskriis) või kui riigil pole teisi võimalusi eelarvetulusid tagada.

Kas meid on tabanud ulatuslik majanduskriis? 2015 1. kvartalis kasvas Eesti majandus 1,1% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Rahandusministeerium kirjutab oma kodulehel, et OECD prognoosib Eesti majanduskasvu kiirenemist ning et 2015 viie kuuga laekus riigieelarvesse 7,8% rohkem makse kui eelmisel aastal sama ajaga (mais tervelt 10.6% rohkem). Kriis? Ei.

Kas tubakaaktsiisi tõus on ainus võimalus eelarvetulude tagamiseks? Meil ei ole ühtegi maksuerisust või -soodustust, mida saaks kaotada? Me oleme kehtestanud kõik maksud kindlaks tähtajaks (mitte tähtajatuna) ja me ei saa ühtegi neis tõsta? Alternatiivid võivad olla küll ebameeldivad, aga nad on olemas ja riigieelarve täitmiseks sama efektiivsed.

2014. aasta juulis otsustas riigikogu nii rahvatervise huve kui riigieelarve vajadusi arvestades fikseerida tubakaaktsiisi määrad kindlaks tähtajaks (2016-2018). See on seadusena vormistatud ja avaldatud. Seda otsust ei saa lihtsalt ignoreerida ja tõsta tubakaaktsiisi 2016-2018 rohkem, kui praegune seadus ette näeb. Seda lubavaid asjaolusid – ulatuslikku majanduskriisi, alternatiivide puudumist, tubakatarbimise kiiret ja olulist kasvu vms – ei esine.

Hetkel kuum