• OMX Baltic0,09%317,29
  • OMX Riga0,33%965,74
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,95
  • OMX Vilnius0,06%1 493,58
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,4%10 731,38
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,98
  • OMX Baltic0,09%317,29
  • OMX Riga0,33%965,74
  • OMX Tallinn−0,02%2 203,95
  • OMX Vilnius0,06%1 493,58
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,4%10 731,38
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,98
Eesti riigifirmade valitsemine on ammendunud, mistõttu tuleks neid reformida, leiab finantsist Martin Vikat (Reformierakond).
Martin Vikat (Reformierakond).
  • Martin Vikat (Reformierakond).
  • Foto: Erakogu
Riigifirmade aktsiate avalik emiteerimine on aastaid olnud Eestis aktuaalne ja pakkunud paljudele kõneainet. Arutelus tõstatub küsimus, kui suurt osalust peaks riik omama valitsuse haldusalas olevates firmades. Kaks peamist põhjust, miks riik omab ettevõtet, on eelkõige teostada riigi strateegilisi eesmärke ja sealjuures teenida dividenditulu. Tavaliselt toovad poliitikud riigifirma börsile mitteemiteerimise ettekäändeks võimaliku kontrollikaotuse strateegilise tähtsusega firmade üle, kuid tegelik põhjus on pigem riigieelarvet täitvas dividenditulus. Olukorrale resoluutse lahenduse leidmine tooks kasu nii riigile kui ka erasektorile.
Analüüsides Eesti riigifirmade finantseerimisstrateegiat ja dividendipoliitikat, nähtub, et viimastel aastatel on suurimate riigile dividendide maksjate (Eesti Energia ja Tallinna Sadam) dividendimakseid finantseeritud võõrkapitali kaasamisega, sest äritegevusest tulenevatest rahavoogudest ei piisa pärast kapitalimahukaid investeeringuid dividendide maksmiseks. Ühtlasi ei ole dividendide maksmisel järgitud kindlat ja selget korrapära, vaid lähtutud pigem omaniku rahalistest vajadustest. Näiteks 2012. aastal suurendas riik Eesti Energia aktsiakapitali 150 miljoni euro võrra ja maksis brutodividendiks ligi 83 miljonit eurot – ettevõtte omakapitali süstemaatilisel suurendamisel ja vähendamisel samal tegevusaastal puudub otsene majanduslik sisu. Eesti Energia intressikandva võõrkapitali maht on viimase viie aastaga kasvanud ligi 600 miljonit eurot ja on praeguseks perioodiks jõudnud kapitalimahult ligi 1 miljardi euroni. Sellest tulenevalt on praeguseks Eesti Energia krediidivõimekus sisuliselt ammendunud. Kuna ettevõtte võlakordajat on keeruline edaspidi suurendada, raskendab selline asjaolu ka dividendimakseid – mis on omaniku jaoks probleemne.
Eesti Energia börsile

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele