Soome riigist peab saama aktiivne investor

Praegu on Solidiumi roll kahetine – üheltpoolt on riik n.ö ankurinvestor, et hoida Soome firmad kodumaise kapitali käes, teisalt on Solidium investeerimisfirma, mille eesmärk on teenida oma investeeringutelt võimalikult suurt tulu. Kuna aga muudatuste tegemine portfellis on erinevate piirangute tõttu olnud keeruline, on tagajärjeks see, et aastast aastasse on portfellis samad ettevõtted ning tootlus on jäänud Helsingi börsi indeksile alla – mullu oli see vaid 6,3%.

Haruldane pole seegi, et riigifirmade dividendidest pole valitsuse eelarveaukude lappimiseks piisanud, mistõttu Solidiumil on tulnud aktsiaosalusi müüa oludes, kus turu tingimused pole olnud soodsad.

Intervjuus Soome päevalehele Helsingin Sanomat ütles Sipilä, et tahab Solidiumis näha senisest aktiivsemat finantsinvestorit, millel on vabadus turul tehinguid teha. Kogu investeeringutest vabanev kapital ja dividendid ei pea tingimata riigi kaukasse jõudma – Solidium peab saama vabad käed see uuesti investeerida.

Solidiumile jääb alles ka sinivalge omanduse kaitsja roll.

„Kapitalivaeses riigis on vaja ka riigi omanikuks olemist. Outoteci ja Metso puhul on olnud olukordi, kus see on toiminud. Tahame sinivalget omandit hoida ja kaitsta,“ ütles Sipilä.

Valitsusel on 14,9 protsendi suurune osalus nii kaevandusfirmas Outotec kui ka tööstuskontsernis Metso, mida välismaised investorid on tahtnud üle võtta.

Valmimas uus strateegia

Solidiumi portfellis on 12 firmat ja portfelli väärtus on ca 6,9 miljardit eurot. Rahaliselt suurim investeering on Samposse, kus riigi osaluse väärtus on 2,5 miljardit eurot.

Sipilä juhtimisel käib praegu töö Solidiumi strateegia ja rolli ümber vaatamisega.

Riigifirmade teema on aktuaalne ka Rootsis, kus majandusleht Dagens Industri osutab, et riigifirmadel läheb järjest kehvemini ja nende panus riigikassasse väheneb. Kaheksa riigi portfellis olevast kümnest suurimast ettevõttest on esimesel poolaastal saanud kokku enam kui 14 miljardit Rootsi krooni (1,48 mld euro) kahjumit. Sinna perioodi jääb ka riikliku energiafirma Vattefall varade väärtuse alla hindamine 30 miljardi Rootsi krooni (3,17 mld euro) võrra.

Ka dividendid vähenevad. Kui näiteks Vattenfall maksis ajavahemikul 2006-2012 riigile dividende 45,5 miljardit krooni, siis sealt edasi pole firma midagi maksnud. Prognooside järgi saab Rootsi riik tänavu riigifirmadest dividende napid 16 miljardit Rootsi krooni, võrreldes 26,5 miljardi krooniga aastal 2006.

Kokku on Rootsi riigil 100% või väiksem osalus 49 firmas koguväärtusega 460 miljardit Rootsi krooni ehk 48,67 miljardit eurot.

Rootsi eelmise valitsuse ajal müüdi riigi osalusi ca 160 miljardi Rootsi krooni (16,9 mld euro) väärtuses, sealhulgas alkoholitootja Vin&Sprit ning osalus Nordeas. Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus on vähem varmas erastama, uskudes rohkem tugevasse riiki ja viidates dividendidest saadud tulule. Üks firma, mida müüa tahetakse, on lennufirma SAS, kuid ostjat pole kerge leida.

Ka Rootsis käib debatt, kas ja miks peaks riik olema omanik. Ja mida peaks vastutav minister kostma näiteks Telia vastu esitatud korruptsioonisüüdistuste peale Usbekistanis või kuidas õigustama Vattenfalli agressiivset laienemist Euroopa turul, mis lõppes suure varade maha kandmisega. Dagens industri visandab, et ka Rootsi valitsus perspektiivis siiski erastamist jätkab.