Oluline on tähele panna, et “
pagulane” on veel kitsam mõiste, aga meil kipub suhtluses kõik ühte patta minema. Näiteks nii sõja
põgenikke kui ka kõiki teisi kriisi tuules Euroopasse tunginud inimesi kiputakse nimetama põgenikeks või siis pagulasteks.
Üksjagu on ka sellist (sh tahtlikku) kommunikatsioonihäiret, kus pagulasi nimetatakse näiteks illegaalideks, kuigi pagulane on isik, kes on juba saanud rahvusvahelise kaitse.
Kui kommunikatsioonis valitaks paremini sõnu, oleks ka pagulasi puudutavat polariseerumist vähem. Eriti peaks oma sõnakasutust jälgima meediakanalid ja avalikus ruumis sõnavõtjad. Eksitav sõnakasutus on vesi nende veskile, kelle püüd on ühiskonda lõhestada ning äärmuslikku suhtumist õhutada.
Pagulasabi koduleht selgitab lihtsalt ja arusaadavalt, kes on põgenik ja kes pagulane: “Kui põgenik jõuab teise riiki, esitab ta seal taotluse varjupaiga saamiseks (ehk rahvusvahelise kaitse saamiseks) ja muutub ametlikult varjupaigataotlejaks. Kui tema taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane (ehk rahvusvahelise kaitse saaja) asukohariigis.”
Praeguse kriisi üks võtmeküsimusi on, kuidas saadakse hakkama nende tulijatega, kes ei ole põgenikud ja kellest ei tohiks saada pagulased. Siin on mõistlik mitte alahinnata ka kommunikatsiooni rolli.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Hetkel kuum
“Luuletas mulle mingisuguse loo kokku”