Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigireitingud on ajast ja arust

    Nouriel RoubiniFoto: Project Syndicate

    Kõikumine turgudel näitab taas, kui valesti hindavad reitinguagentuurid ja investorid riikide majanduslikku ja finantsilist haavatavust, kirjutab New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini.

    Reitinguagentuuridel võtab riskide nägemine ja riigireitingute langetamine ilmatuma aja. Investorid aga käituvad karjana, kes ei märka kuhjuvaid riske, kuni nad ühel hetkel kõik koos, pead seljas, tormama pistavad ja turu kõikuma löövad.
    Pole lihtne luua finantstsunamide hoiatussüsteemi. Vähesed nägid ette riskantsete hüpoteeklaenude kriisi 2008. aastal, eurotsooni maksejõuetuse riske või praegust finantsturgude turbulentsi.
    Kui poliitikud, pangad ja rahvusvahelised organisatsioonid on selle eest vastu päid ja jalgu saanud, siis võlgnike (sh valitsuste) maksejõudu rängalt ülehinnanud reitinguagentuurid ja analüütikud on kergelt pääsenud.
    Subjektiivsed, hiljaks jäänud hinnangud
    Krediidireitingud pannakse paika minevikku vaatavate statistiliste mudelite alusel. Kuid kuna tegelikus elus on vähe riike pankrotti läinud, on reitingud pahatihti subjektiivsed. Analüütikud jäävad reitingute muutmisega hiljaks. Reitinguid muudetakse siis, kui analüütik riiki väisab, mitte siis, kui nihked majanduses tegelikult aset leiavad.
    Ometi on riigireitingutel tohutu kaal. Paljud investorid otsustavad nende põhjal, kuhu ja kui palju investeerida. Need määravad, kui palju pangad laenavad ja kui kallid on laenud arenevate riikide ja nende kodanike jaoks. Samuti mõjutavad need suurettevõtete otsuseid, kellega kuidas äri ajada. Investorid ja valitsused on küll püüdnud leida reitinguagentuuridele paremat alternatiivi, ent seni asjata.
    Et saada aimu riigi investeeringuriskidest ja näha kõiki ohtusid, on vaja süsteemset vaadet riigi maksebilansile, sh finantssüsteemi ja reaalmajanduse riskidele. Me oleme näinud, et kui kriis on käes, saavad erariskidest ja eravõlgadest üldrahvalikud. Seega, isegi kui riigil on enne kriisi väiksed puudujäägid ja madal võlakoormus, võib olukord üleöö pöörduda ja enne täies jõus olnud majandused vaaruma lüüa.
    Hiina, Brasiilia, Kreeka
    Et uut lähenemist leida, uurisin kolleegidega 200 kvantitatiivse muutuja alusel kvartaalselt 174 riiki. Leidsime mitu riiki, kus investorid on jätnud kahe silma vahele nii riske kui ka võimalusi.
    Hiina on suurepärane näide. Sealsed kinnisvaraarendajad, kohalikud omavalitsused ja riigifirmad on kõvasti üle laenanud. Hiina suudab nende kaod vajadusel küll kinni maksta, kuid siis seisab valitsus valiku ees: reformida või taas kord laenurahaga majandust elavdada. Ka viimase juurde jäädes ei suuda Hiina oma kasvueesmärke täita.  
    Brasiilia reitingu oleks pidanud alandama allapoole investeerimisjärgu staatust juba mullu, kui majandus maadles tohutu eelarvepuudujäägi, suure kõiki majandussektoreid puudutava laenukoorma ja kehva ärikliimaga. Energiahiiu Petrobrasi korruptsiooniskandaal on küll viimaks pannud analüütikud olukorda ümber hindama, aga sellega on hiljaks jäädud.
    Kreekas näitasid nn varireitingud ohumärke juba 2000. aastate lõpul. Kui Iirimaa ja Hispaania vääriksid ehk nüüd juba kõrgemat riigireitingut kui neil täna on, siis Kreeka ei suuda mitte iialgi oma riigivõlga tasuda isegi suuri reforme tehes.
    Süsteemne ja andmetepõhine riskide hindamine riigi tasandil aitab märgata ohtusid, mida toovad kaasa muutuvad maailmatuuled. Enam pole vaja loota reitinguagentuuride aeglasele ja juhuslikule hindamissüsteemile või turgudelt tulevatele hetkelistele valjudele signaalidele.  
    © Project Syndicate
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.