Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kipub langema keskpärasuse lõksu

    Katrin PihorFoto: Praxis

    OECD indeksi kontekstis tuleb arvestada, et tegemist ongi juba maailma arenenumate riikide klubiga ning olla nende hulgas viimane tähendab ikkagi kuulumist maailma 34 arenenuma riigi hulka, kirjutavad Katrin Pihor ja Jane Matt Praxisest.

    Muret peaks pigem tekitama see, kas Eestil on tulevikus potentsiaali liikuda selles seltskonnas ülespoole – ehk arendada oma majandust ja elukeskkonda paremini, kui seda suudavad teised OECD riigid.  Inimeste sissetulekud näiteks saavad suureneda ikka vaid siis, kui kasvab tootlikkus ehk kui ühe töötunniga suudetakse luua rohkem väärtust.
    Paraku on Eesti tootlikkuse kasvutempo olnud viimastel aastatel tagasihoidlik ning meie positsioon näiteks Euroopa keskmisega võrreldes on püsinud paigal. See näitab, et Eesti võibki olla saavutanud pikaajalise tasakaalu ning edasine arenguhüpe on küsitav. Ehk nii nagu rõhutas oma seisukohtades ka IMF, Eestil on suur oht langeda  nn keskpärasuse lõksu. Maailmas on vaid üksikuid riike, kes on suutnud jätkata lähenemist rikastele riikidele ka pärast majandusreformidega kaasnevat kiiret kasvufaasi.
    Kaasamine ja demokraatia
    Eesti ülimadal positsioon kaasamise valdkonnas on indeksis mõnevõrra üllatav, aga selgitatav. Ühelt poolt on põhjus sama – oleme harjunud nägema end kõrgetel kohtadel võrdluses teiste siirderiikidega, näiteks  USAID ja Freedom House’i Nations in Transiti indeksites. OECD indeksi puhul võib Eesti madalat positsiooni, vähemalt kaasamise valdkonnas, seostada ka metoodikaga. Kodanikuaktiivsust ja kaasatust kajastab indeksis kaks indikaatorit: valimisaktiivsus valimistel ning kodanike ja vabaühenduste kaasatus otsuse tegemise protsessi. Adekvaatsema valdkondliku hinnangu andmine eeldaks ilmselt natuke rohkemate komponentide vaatamist.
    Valimisaktiivsus on Eestis olnud viimastel valimistel stabiilselt üle 60%, mis on teisi Euroopa riike vaadates pigem keskmine tulemus – kindlasti mitte väga madal. Ka on antud valdkonnas riigiti hinnatud eri valimisi – parlamendi- ja presidendivalimisi.
    Näiteks Prantsusmaa puhul, kus indeksis toodud valimisaktiivsus on 80%, on hinnatud osalust presidendivalimistel, samas kui Prantsusmaa parlamendivalimistel on viimastel kordadel valmisaktiivsus olnud oluliselt madalam – 55 ja 60% vahel. Lisaks, OECD indeksi valimistest osavõtu indikaator hõlmab mitmeid riike, kus valimistest osavõtt on kohustuslik -  Türgi, Belgia, Austraalia, Kreeka, Küpros jne. See tõstab hoobilt kogu OECD keskmist.
    Kummaline metoodika 
    Eraldi arutelukoht on, kuivõrd näitab üldse valimistel osalemise kohustuslikkus kodanikuühiskonna tervist ja sisulist sotsiaalset kaasamist. Seega antud indikaatori kõrge keskmine ei ole päris üheselt mõistetav referents ning riikide pingeritta seadmisel nende valimiaktiivsuse alusel tuleks kindlasti arvesse võtta ka riigi valimissüsteemi konteksti.
    Indeksi alaosas, mis vaatab, kuidas toimub eri riikides poliitikakujundamises osalemine ja kaasatus otsustusportsessidesse, on  metoodika veelgi mõistmatum. Nimelt andmeallikas, millele indeksis viidatakse Eesti kohta andmeid ei hõlma. Teiseks ei ole võimalik täpsemalt näha, milliste küsimuste alusel koondindikaator moodustati. Seetõttu on siin raske hinnata, miks Eesti koondpositsioon selles valdkonnas siiski niivõrd madal on – formaalselt on Eestis kaasamisega seotud protsessid vähemalt riigiasutuste tasandil pigem hästi reguleeritud.
    Indeksi positsiooni tõlgendamisel tuleb silmas pidada ka seda, et osa andmeid pärineb enam kui viie aasta tagant.
    Autor: Katrin Pihor ja Jane Matt
  • Hetkel kuum
Kanad on ka inimesed!
Anname ettevõtjatele aega, et investeeringud ära teha ning toetame trendi, ostes vabalt peetavate kanade mune, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Anname ettevõtjatele aega, et investeeringud ära teha ning toetame trendi, ostes vabalt peetavate kanade mune, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Prantsuse keskpankur ei muretse kallineva nafta pärast: olgem kannatlikud
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Toornafta hindade tõus ja sellele järgnenud kütuste kallinemine ei muuda Euroopa Keskpanga väljavaadet ja eesmärki tuua 2025. aastaks inflatsioon 2 protsendini, vahendab Reuters.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
3 olulist asja, mida õpetas soomlaste õnnetunde meistriklass
Soome pälvis kuuendat aastat järjest maailma kõige õnnelikuma riigi tiitli. Soomlaste pakutav tasuta kursus õnnetunde saavutamiseks tõi esile kolm olulist õppetundi, vahendab CNBC.
Soome pälvis kuuendat aastat järjest maailma kõige õnnelikuma riigi tiitli. Soomlaste pakutav tasuta kursus õnnetunde saavutamiseks tõi esile kolm olulist õppetundi, vahendab CNBC.
Olerex ja juhatuse liige said kaela kriminaalkahtlustuse "See on lavastatud süüdistus!"
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.
Prokuratuur kahtlustab Olerexi ja juhatuse liiget Andres Linnast valeandmete esitamises, mis puudutasid eelmise aasta lõpus Eestisse saabunud kütust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.