2016: investeerimise aasta

Eesti 2015. aasta majandusarengut jäävad ilmestama suuremates linnades kõrguvad kraanad ning üha rahvarohkemaks muutunud ostukeskused. Eriti helge ongi praegu meeleolu kinnisvarasektoris, kuid ka inimeste tarbimisjulgus ja optimism tervikuna on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Võrreldes näiteks Soome või Venemaaga, on Eesti selles suhtes üsna tugevas kontrastis, seda siis Eesti kasuks. Kuid Venemaa majandus ja selle hädade põhjused on praegu siiski eraldi fenomen.

Inimeste sissetulek on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Eluasemelaenude intresside jätkuv ja kütusehinna üha kiirenev langus on jätnud inimestele rohkem raha kätte, mis omakorda on elavdanud sisemajanduse tarbimist. Tõenäoliselt mõõdetakse möödunud aasta detsembris ka Eesti kõigi aegade suurimad jõulu- ja aastavahetuse tarbimisrekordid, mis rõõmustab eelkõige kaupmehi, kuid ka teenindajaid, restoranipidajaid ning muude sarnaste valdkondade esindajaid.

Paraku on Eesti nii väike, et meie majandus – vastupidiselt suurriikide majandustele – jõulutralli peal ei püsi. Majandus tervikuna pole kaugeltki nii heas seisus, kui paistab sisetarbimisele suunatud valdkondadest.

Ekspordiettevõtetele, energeetikasektorile ja eriti transiidiärile on 2015. aasta olnud võrdlemisi keeruline. Kuna palgakasvu ootusi surub lisaks suuremale tarbijate kindlustundele üles ka avalik ehk riigisektor, siis on palgasurve jätkuvalt tugev. Tootmisettevõtete vähenev kasumlikkus tootlikkusest oluliselt kiirema palgakasvu tõttu mõjutab aga investeerimisjulgust ja seeläbi pikemaajalist majanduse kasvupotentsiaali. Siin peitub ka vastuolu, et kui tänaval ning kaubanduskeskustes käies paistab olukord hea, siis majandusele sügavamalt sisse vaadates on pilt oluliselt kahvatum. Eesti majandusel ei lähe ka naabritega võrreldes (kui seesama Soome või Venemaa kõrvale jätta) just kõige paremini.

Täna kulutada ning sellest otseselt kasu saavaid sisetarbimisele suunatud ettevõtteid toetada on hea, sest see toidab mingitki osa majandusest. Kui sealjuures mõelda aga rohkem homsele, mis tähendab, et osa tänastest tarbimiskulutustest jätta pikemaajalisteks investeeringuteks, siis on tulevikuväljavaated paremad.

Kinnisvara hind on kiirelt tõusnud, seega hakatakse kinnisvarasse investeerimise asemel otsima teisi alternatiive. Neid võimalusi on veel vähe, kuid mõned märgid on lootustandvad. Paranevad võimalused teha investeeringuid ettevõtetesse erinevate rahastute, otseinvesteerimise platvormide jms kaudu. Üks võimalik raha paigutamise viis on enda ettevõtlusega alustamine. Start-up-valdkond muutub praegusest nišiharust samm-sammult laiapõhjalisemaks ning lähitulevikus tekib tõenäoliselt ka paremaid rahastusvõimalusi alustavate ideede, projektide ning ettevõtmiste jaoks.

Ettevõtlusvaimu süvendamine ning selle raamistiku kindlustamine on positiivne, kuna pakub Eesti-sugusele väiksele riigile tulevikus paremaid ekspordiväljavaateid. Seepärast on oluline, et ka riigi ja kogu ühiskonna tasandil toetataks ettevõtlikkust, et uute ideede võimalikud loojad tuleks välja uute ja julgete ideedega ning et head projektid saaks läbimõeldud ja professionaalse kiirenduse maailma vallutamiseks.

Seega, uue aasta suurimaks sooviks majandusele tervikuna, nii ettevõtetele kui eraisikutele, on: suuremat investeeringujulgust!