• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuleb teha seda, mis võimalik

    Sven SesterFoto: Andras Kralla

    Valitsuse eilne otsus vähendada põlevkivitööstuste ressursi- ja keskkonnatasusid tekitas kirgi ja küsimusi. Miks ma sellise ettepaneku valitsusele esitasin ja milline on selle mõju? Kirjutab rahandusminister Sven Sester (IRL).

    Eestis tegutseb neli põlevkivi kaevandavat ettevõtet: Kiviõli Keemiatööstus, Viru Keemia Grupp, Kunda Nordic Tsement ja Eesti Energia. Tööstuse võib jagada kahte põhilisse suunda: põlevkiviõli ja põlevkivielektri tööstus, lisaks tsemenditootmine. Töötajaid on põlevkiviga seotud väärtusahelas otseselt tööl 7500, neist ligi pooled õlitööstuses. Neile lisaks sõltub põlevkivisektorist veel ca sama suures mahus seotud töökohti. Põlevkivisektori ettevõtted tasusid eelmisel aastal tööjõumaksudena 67 miljonit ning ressursi- ja keskkonnatasudena 77 miljonit eurot. Sellele lisanduvad muud maksud (nt. elektri- ja kütuseaktsiis) ning riigi, kui suurima põlevkiviettevõtte omaniku dividenditulu.
    Põlevkivitööstus on seega korraga nii oluline tööandja kui maksumaksja, ent energiahindade langus on viinud selle raskesse seisu. Põlevkiviõli hind on koos naftahinnaga kukkunud nii madalale, et hetke turuhinna juures on tootmine kahjumlik. Ka elektri turuhind on varem eeldatust madalam. Jaanuaris pöördusin ma põlevkiviettevõtete poole olukorrast täpsema pildi saamiseks. Sellel järel töötas rahandusministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga välja leevendusabinõud.
    Valitsus otsustas langetada põlevkivi kaevandamisõiguse tasu tasemele 0,275 eurot tonni kohta (ligi 6 korda madalam) ning põlevkivitööstust enim mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele. Tegemist on ajutise kiire lahendusega. Tasusid langetatakse selle aasta esimesest juulist kuni 2018. aasta jaanuarini, mil rakendub praegu väljatöötatav põlevkiviõli- ja elektri turuhindu arvesse võttev põlevkiviressursi tasustamise mudel. Otsustatud leevenduse rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. 
    Miks me seda tegime
    Neil muudatustel on eelkõige kaks põhjust. Olukorras, kus ettevõtete toodangu omahind on maailmaturuhinnast kõrgem, on selge, et ka põlevkivi eest ei ole põhjendatud võtta endises määras ressursitasu. Varem vastuvõetud seadusega viimane aga näiteks 2016. aasta alguses koguni tõusis. Teiseks on kaalul töökohtade säilimine, kriitiline olukord on juba tinginud mitmeid koondamisi. Kui ettevõtted on sunnitud tootmise sulgema ja töötajad koondama, jäävad laekumata nii ressursi- ja keskkonnatasud, aga ka tööjõumaksud, mida ettevõtted tasusid mullu enam kui 140 miljonit eurot.
    Mis saab edasi? Valitsuse otsus annab põlevkivisektorile keerulisteks aegadeks tuge, ent kas sellest piisab, et see suudaks keerulise turuolukorra üle elada? Ma olen nõus riigikontrolöriga selles, et pakutud leevendused ei garanteeri töökohtade säilimist, kuigi muudavad selle tõenäolisemaks. Paraku ongi tegemist keerulise olukorraga, mille lahenemine sõltub peamiselt nafta ja põlevkiviõli hinna edasisest muutumisest.
    Riik ei võta pakutud lahendusega põlevkivisektori ettevõtete äririski suuremas osas enda kanda, vaid viib põlevkivi kui ressursi eest võetava tasu vastavusse tänase turuolukorraga. Selleks, et saaksime loota olukorra paranemisele, peame ise ära tegema selle, mis võimalik. Kuigi garantiid töökohtade säilitamisele ei saa keegi anda, on riik teinud suure sammu töökohtade säilitamiseks ja sealt tulenevalt ka tööjõumaksude laekumiseks riigieelarvesse.
  • Hetkel kuum

Kaks kriisikärbest, mis vajavad mitut tabavat hoopi
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Järsult suurenenud arvetega toimetulek ja energiapoliitika on probleemid, mis vajavad mõlemad kiireid otsuseid, kuid erinevat lähenemist – neid ei saa ühe ja sama võttega lahendada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Nasdaq suutsid nädala rohelises lõpetada
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Volatiilne nädal lõppes pankade kahetiste tulemustega ja jaemüügi oodatust suurema langusega, vahendab Yahoo Finance.
Venemaa kasseeris gaasimüügilt topeltsumma
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Venemaa teenis eelmise aasta 11 kuuga gaasi müügilt üle kahe korra suurema summa kui aasta varem, müües gaasi vaid 2,5 protsenti rohkem, näitavad Venemaa tolli andmed.
Raadiohommikus: kiire kasvu saladused ja Eesti firma müük üleilmsele hiiule
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm keskendub kiirele kasvule ja arengule. Juttu tuleb mitmekordse gasellitiitli tagamaadest ja kiirelt arenevatest ettevõtetest, millest ühe omanikuks võib saada ka iga raadiokuulaja. Juttu tuleb ka, kuidas šokolaaditootja lõikab kasu teaduskoostööst.