Kaks aastat tagasi sai igast norrakast miljonär ja seitse aastat tagasi igast zimbabwelasest triljonär, viimased elavad täielikus vaesuses, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.
- Rainer Saad Foto: Andras Kralla
2014. aastaks kerkis Norra varafondi suurus 5,11 triljoni kroonini, mis tähendas, et iga 5,1 miljoni norraka kohta oli fondis miljon krooni. Juba enne 2009. aasta algust oli iga Zimbabwe elanik triljonär, kuid erinevalt norrakatest ei saanud nad enda raha eest isegi leivapätsi osta. Inflatsioon oli sel ajal tõusnud seal riigis 230 miljonit protsenti.
Kui Norra on maailmamajanduse imelapsest musternäide, on Zimbabwe sellele täielik vastand. Norrat peetakse maailma üheks kõige liberaalsemaks riigiks. Sealne elatustase on maailma kõrgemaid ning Norrat tuuakse teistele riikidele eeskujuks.
Seevastu Zimbabwe, mille maapõues on ohtralt väärtuslikke metalle, on eri edetabelite lõpuosas. Riigi presidenti Robert Mugabet (võimul alates 1987. aastast) on nimetatud rassistiks ja diktaatoriks. Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on Zimbabwele heitnud ette korruptsiooni ja inimõiguste puudumist.
Nende kahe riigi võrdluses saab välja tuua, et majanduslikult edukad on need riigid, kus austatakse isikuvabadust, võrdset kohtlemist, seadusi, kus on madal korruptsioonitase ning mis on koostööaltid ja avatud välismaailmale. Suletus, inimõigustest üle sõitmine ja isolatsioon viib majanduse surmani, nagu see on juhtunud Põhja-Koreaga.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.