• OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • OMX Baltic1,33%273,94
  • OMX Riga−0,11%871,18
  • OMX Tallinn2,32%1 749,54
  • OMX Vilnius0,09%1 058,76
  • S&P 5000,00%6 051,09
  • DOW 30−0,2%43 828,06
  • Nasdaq 0,12%19 926,72
  • FTSE 100−0,14%8 300,33
  • Nikkei 225−0,95%39 470,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,5
  • 08.06.16, 08:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pensionifondide tasud langesid õigele tasemele

Eesti pensionifondide haldustasud olid veel mullu siinseid mahte arvestades liiga kõrged, kuid on pärast langust jõudnud õigele tasemele, kirjutab Swedbank Investeerisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
Swedbank Investeerisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla
  • Swedbank Investeerisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla Foto: Raul Mee
Viimasel ajal on avalikkuses üles kerkinud pensionifondide haldustasud ja tootlused. Need on kindlasti olulised teemad – pensionifondides on praegu ligikaudu veerand Eesti elanike finantssäästudest. Sellest suurem on vaid hoiuste osakaal.
Kuigi Eesti elanike säästudest moodustavad pensionisäästud suure osa, on meie alla 3 miljardi euro suurused pensionifondid rahvusvahelises võrdluses väga väikesed. Asume selles arvestuses OECD riikide hulgas tagant neljandal kohal. Võrdluseks on näiteks meie lähinaabrite Rootsi ja Soome pensionifondid kohati üle 40 korra (!) suuremad.
Võrdlus Rootsi pensionifondidega
Pensionisüsteemide suurus on oluline tahk arutlemaks pensionifondide tasude üle. OECD riikides kehtib selge seos – mida suuremad on pensionifondid, seda madalamad on nende tasud. Seetõttu on paaril korral püstitatud küsimus, miks ei ole Eesti pensionifondide tasud sellised nagu Rootsis, võrdväärne küsimusega, miks ei välju Tallinna lennujaamast sama palju lende kui Stockholmi lennujaamadest.
Keegi meist ei pea ju viimast küsimust eriti mõistlikuks. See ei tähenda aga, et sama küsimust ei saaks püstitada loogilisema nurga alt – kas Eesti rahvaarvu ja sissetulekute taset arvestades on Tallinna lennujaamast väljuvate lendude arv mõistlik? Pensionifondide kontekstis võiks sama küsimus kõlada järgmiselt – kas Eesti pensionifondide tasud on nende suurust arvestades mõistlikud?
Üks võimalus sellisele küsimusele vastata on vaadata erinevate riikide pensionifondide suuruste ja haldustasude vahelist nii-öelda statistilist keskmist seost. Selle järgi võib tõdeda, et Eesti pensionifondide haldustasud olid veel eelmise aasta keskpaigani pigem kõrged (isegi meie fondide suurust arvestades). Praeguseks on siinsed tasud aga langenud tasemele, mis on kooskõlas meie fondide suhtelise suurusega teiste riikidega võrreldes.
Madalam haldustasu toob kõrgema tootluse
Mitu rahvusvahelist uuringut on näidanud, et üldjuhul toovad madalamad haldustasud pikemas perspektiivis kaasa fondide kõrgema tootluse. Kuna pensioniks kogumine on pikaajaline protsess, siis võib isegi väike erinevus haldustasu määras tähendada aastakümnete lõikes suurt kulude erinevust. Nendel põhjustel on Swedbanki pensionifondide haldustasud viimasel ajal langenud ning näeme, et lähiajal langevad need tasud veelgi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.12.24, 12:02
SEB: väikefirma vajab innovatsiooni, et murda välja mugavustsoonist
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele