Las maksuametid arveldavad omavahel

Interneti võlu ettevõtja jaoks on see, et toodete tarbijaid võib leida kogu maailmast. Alustad ettevõtmist eeldusega, et sinu turg on üleilmne. Ometi soovides asju ajada korralikult, põrkub ettevõtja peagi ühe suure probleemiga – teise riiki müümisel peab seal registreerima käibemaksukohustuslaseks ning deklareerima ja tegelema bürokraatiaga, mis kõik viib ettevõtjat tema põhitegevuse juurest kõrvale.

Rahvusvahelise maksustamise reeglid on kokku lepitud 1920. aastatel ja ilmselgelt ei osatud siis arvestada internetis teenuste osutamise või kaupade müümisega seonduvaid küsimusi. Euroopa Liidus ja liikmesriikides on aru saadud, et kehtivad reeglid on ajale jalgu jäänud, sest need ei arvesta olukordadega, kus käibe tekkimise asukoht on ebaselge. See on aga internetis tegutsevate ettevõtete üks põhiline probleem.

Maksud on üldiselt iga liikmesriigi pädevus ja sellest soovitakse kindlasti kinni hoida. Ometi püütakse ettevõtjate elu teha lihtsamaks. Nii jõustus 1. jaanuaril 2015 nn MOSS ehk mini-one-stop shop (eesti keeles väike kontaktpunkt), mis aitab telekommunikatsiooni, televisiooni ja ringhäälinguga seotud ettevõtjatel lihtsamini käibemaksuga majandada.

Regulatsioonide ühtlustamine võtab aega ja arvestades liikmesriikide vastuseisu, ei pruugi see sugugi lihtsalt minna. Kuid riikide iseseisvust ei riku sellise tehnilise lahenduse arendamine, mille kaudu ettevõtjad saaksid ilma suurema keerukuseta käibemaksu maksta, sisestades sinna vajalikud andmed ning lastes süsteemil vajaliku maksu ise kalkuleerida. Sest teave, mida küsitakse, on ju täpselt sama. Baas, mille pealt käibemaksu arvestatakse, on ju sama. Praegu jätab ettevõtja sageli piiriüleselt müüdud kaupade puhul käibemaksu deklareerimata või keeldub teise liikmesriigi kodanikule müümast. Kui maksude maksmine oleks tehtud lihtsaks, suureneks ka maksude laekumine.

Tuleb meeles pidada, et internetis kaupa tegevate ettevõtjate tehingud on elektroonilised, mis tähendab, et raha liikumisest jääb digitaalne jälg. Samamoodi, nagu maksuamet tegi lahenduse, millega Uberi juhid saavad digitaalselt tehtud tehingud ühe klikiga maksuametile deklareerida, võiks olla ka lahendus maksta tehingute pealt käibemaksu. Õigupoolest oleks eraldi vaja deklareerida vaid tehingu teise poole asukoht, mille pealt saaks arvestada, kellele käibemaks peab minema. Riikide maksuametid võiks maksu oma ettevõtjalt kokku koguda ja arveldada teise riigi maksuametiga.

Eriti äge oleks, kui Euroopa Liit telliks sellise tehnilise lahenduse loomise arenevatelt idufirmadelt, kes pakuksid ehk välja veelgi sujuvamaid lahendusi, mille peale seadusandja lihtsalt ei tule. Võidaks nii Euroopa start-up’ide kogukond, aga lahenduse tööle hakkamisel ka kõik Euroopas internetis kauplevad ettevõtjad. Ning paraneks käibemaksu laekumine.