• Jaga lugu:

    Miks maksustame autode võimsust?

    Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus kui ka selle suurusega manipuleerimise oht, kirjutab Risto Kaarna.Foto: Raul Mee

    Rahandusministeeriumi ette­paneku järgi on firmaautode erisoodustuse süsteem lihtsam – kaob arvestuse pidamine, erisoodustuse alus oleks kõigile selge ja üheselt mõistetav ning mitte manipuleeritav, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika oskaonna peaspetsialist Risto Kaarna.

    Süsteem on õiglasem – kallim auto on maksustatud rohkem ning odavam auto vähem. Samuti on see halduslikult kergem nii maksuametnikele kui ka ettevõtetele, kuna kaob arvestuse pidamine. Lisaks on muudatus enamikule autokasutajatele praegusest soodsam.
    Kui vaadata Euroopasse, siis tüüpiliselt on auto erisoodustuse aluseks mingi osakaal auto ostuväärtusest (6%–30%). Tüüpiliselt on sellele lisatud ka erinevad määrad aastase läbisõidugrupi-, CO2 emissioonide grupi, võimsuse vms kohta. Süsteeme on palju erinevaid.
    Kuidas hinnata väärtust?
    Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus (väärtus on muutuv ja osaliselt subjektiivne suurus) kui ka selle suurusega manipuleerimise oht.
    Euroopas on auto väärtuse hindamisel kasutatud ka auto turuväärtust, kindlustusväärtust, ostuväärtust, asendamisväärtust, automüüjate hinnakirjade hindu või sarnase auto liisingukulu suurust, ka keskmist taksokilomeetri hinda. Kõigiga on sarnased hindamise ja manipuleerimisega seotud probleemid.
    Auto läbisõit erisoodustuse alusena on hea, sest iseloomustab auto tegelikku kasutus­aktiivsust ja on otseses seoses hüve väärtusega. Väiksema kasutuse puhul on maksukohustus väiksem ning suurema kasutuse puhul suurem. Küll on aga probleemne selle mõõtmine täpsuse ja usaldusväärsusega, mis oleks maksuvaidlustes adekvaatne.
    Nõrk seos hinnaga
    CO2 emissioon on erisoodustuse alusena hea keskkonna seisukohast ning kuna uuem auto on tavaliselt parema näitajaga, soodustaks see ka autopargi uuendamist. Küll aga pole selle näitaja seos auto hinnaga piisavalt tugev, et saaks öelda, et see näitaja iseloomustab hästi auto rahalist väärtust.
    Näitaja, milleni jõudsime, on sõiduki võimsus, mis on statistiliselt ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga (üle 90%). Uurisime hindu uute ja kasutatud autode kohta, mis on tegelikult meie liiklusregistris ettevõtete arvel. Iga mudeli kohta otsisime võimalikult sarnased müügil olevad mudelid ning auto hinna leidmiseks võtsime nende keskmise. Korrelatsioon on tugev markide ja mudelite vahel – erinevate tootjate võimsamad mudelid on kallimad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Combimill sai konkurentsiametist tehinguks loa
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Saematerjali tootja Combimill Sakala koos Vindoriga sai konkurentsiametilt loa osta pool Puit-Profiilist, mis tegeleb liimpuidust akna- ja uksedetailide toorikute tootmisega.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.