Miks maksustame autode võimsust?

Auto rahaline väärtus on teoreetiliselt üks parem näitaja, iseloomustamaks auto väärtust hüvena töötaja jaoks, kuid probleem on siin nii õiglase hindamise keerukus (väärtus on muutuv ja osaliselt subjektiivne suurus) kui ka selle suurusega manipuleerimise oht.

Euroopas on auto väärtuse hindamisel kasutatud ka auto turuväärtust, kindlustusväärtust, ostuväärtust, asendamisväärtust, automüüjate hinnakirjade hindu või sarnase auto liisingukulu suurust, ka keskmist taksokilomeetri hinda. Kõigiga on sarnased hindamise ja manipuleerimisega seotud probleemid.

Auto läbisõit erisoodustuse alusena on hea, sest iseloomustab auto tegelikku kasutus­aktiivsust ja on otseses seoses hüve väärtusega. Väiksema kasutuse puhul on maksukohustus väiksem ning suurema kasutuse puhul suurem. Küll on aga probleemne selle mõõtmine täpsuse ja usaldusväärsusega, mis oleks maksuvaidlustes adekvaatne.

Nõrk seos hinnaga

CO2 emissioon on erisoodustuse alusena hea keskkonna seisukohast ning kuna uuem auto on tavaliselt parema näitajaga, soodustaks see ka autopargi uuendamist. Küll aga pole selle näitaja seos auto hinnaga piisavalt tugev, et saaks öelda, et see näitaja iseloomustab hästi auto rahalist väärtust.

Näitaja, milleni jõudsime, on sõiduki võimsus, mis on statistiliselt ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga (üle 90%). Uurisime hindu uute ja kasutatud autode kohta, mis on tegelikult meie liiklusregistris ettevõtete arvel. Iga mudeli kohta otsisime võimalikult sarnased müügil olevad mudelid ning auto hinna leidmiseks võtsime nende keskmise. Korrelatsioon on tugev markide ja mudelite vahel – erinevate tootjate võimsamad mudelid on kallimad.

Allikas: rahandusministeeriumi blogi