Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brexit toob Euroopa mõistusele

    Äikese hea omadus on see, et ta lööb alati õhu puhtaks.Foto: Panthermedia

    Brexit on korraks küll valus, kuid sellest õigete järelduste tegemine aitab Euroopa Liidus mõttetut raiskamist vähendada, kirjutab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

    Istun oma suvekodu trepi peal, jälgin Võrtsjärvelt järjekordselt toiduringilt naasvaid haigruid ning kuulan raadiost täistunni uudiseid. Ikka ja jälle sõnumid terroriaktidest, poliitikute paanilisest sebimisest Brexiti-järgses maailmas ning lõpetuseks ilmateade, mis informeerib Eesti poole teel olevatest tsüklonitest. Kirsina tordil teatab diktor: „Võib esineda äikest. Äikese ajal on tuul puhanguline!“ Kas on tõesti olemas inimesi, kes teaks kedagi, kes ei tea, et äikese ajal on tuul puhanguline? Võiks ju öelda lihtsalt, et võib esineda äikest.
    Jumal, kaitse naela
    Sõnades olid poliitikud ning äriinimesed Brexitiks valmistunud, tegudes ja sisuliselt aga mitte. Ka vahetult enne hääletustulemuste selgumist panustas suur raha kihlveokontorites senise olukorra jätkumisele. Pensionäride aktiivsus ja tahe seljatas noorte apaatsuse. Hääletustulemuste selgudes tõmbus ärimaailma taevas kiirelt pilve, analüütikud andsid aktsiate müügihoiatuse ning pankurid teatasid, et raha väljavool Inglise pankadest võib olla puhanguline. Finantsturgudele oli ootamatult sisse löönud äike, mis viis Eurostoxx 50 aktsiaindeksi ajaloo suurimasse päevasesse langusesse. God save the pound, ahastasid britid, kui pikne oli nende ostujõule järjekordse otsetabamuse andnud. Tühistati puhkusereise, otsiti süüdlasi, tuju oli totaalselt rikutud.
    Äikesepilved olid tulnud ootamatult ka keskpankurite jaoks. Enam ei olnud aega üksteisega vägikaigast vedada, vaid tuli keskenduda ühise vaenlase vastu võitlemisele. Koordineeritud tegevusega asuti taas päikesele taevasse teed sillutama. Jutud USA Keskpanga peatsest intressitõstmise plaanist liikusid mängleva kergusega järgmisesse aastasse. Mario Draghi pani selga uue uhke ülikonna ja lubas pakkuda pankadele piiramatult likviidsusabi. Ka inglased ning asiaadid olid Marioga solidaarsed ning paljude riikide võlakirjade tootlus langes uuele rekordmadalale tasemele. Ekstreemseid tasemeid võis näha Šveitsis, kus riigil oli võimalus võtta viiekümneks aastaks laenu negatiivse intressiga.
    Otsetabamus pankade pihta
    Ühtsuses peitub jõud. Investorid naasid vaikselt turule, et saada osa hiljutisest odavmüügist. Kõigest nädal aega pärast Brexitit olid paljud sektorid taastunud. Kõrge õhutemperatuur tõi aga äikesepilved tagasi, kuid seekord koondusid need eeskätt finantssektori kohale. Inglise nael tegi USA dollari vastu viimase kolmekümne aasta madalamaid tasemeid ning investorid hakkasid massiliselt kohalikest kinnisvarafondidest raha välja võtma. Arusaadavalt ei õnnestunud kinnisvaraobjekte nii kiiresti mõistliku hinnaga realiseerida, mistõttu peatasid paljud kinnisvarafondid osakute lunastamise, tuues ettekäändeks investorite huvide parema esindamise. Selline asjade käik muutis investorid veelgi närvilisemaks ning kriitilisema pilguga hakati vaatama pankade bilansse. Enim kukkusid just nende pankade aktsiad, mis olid palju laenanud kohalikule kinnisvaraturule.
    Suurbritannias tekkinud äikesepilved liikusid soodsa pärituule toel mandri-Euroopa poole, leides soodsa peatuskoha Alpide lähistel. Pikne hakkas sähvima Itaalia pankade suunas, lüües esimesena sisse maailma vanimasse panka, Monte dei Paschi di Sienasse. Kolm aastat tagasi oli pank oma bilansis varjanud tuletisinstrumentidelt saadud 740 miljoni eurost kahjumit ning seetõttu ilmselt ära teeninud vanajumala pahameele. Taas likviidsusprobleemidesse sattunud pangale tõttas appi Itaalia valitsus eesotsas peaminister Matteo Renziga, kes oli ilmselgelt ärritunud, et vaid itaallasi nõrgas finantsdistsipliinis süüdistati. Suurima kriitika teenisid tema silmis ära hoopis sakslased eesotsas Deutsche Bankiga, mille bilansis tiksuv pomm võib demineerija ebaprofessionaalsuse korral tekitada ohtu kogu Euroopa pangandussüsteemile.
    Õhk sai klaarimaks
    Äike on sageli tõsiste tagajärgedega, kuid tema hea omadus on see, et ta lööb alati õhu puhtaks. Brexit on lühiajaliselt küll valus, kuid sellest õigete järelduste tegemine aitab vähendada Euroopa Liidu probleeme ning ressursside mõttetut raiskamist. Brittide edasine käekäik sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti ning kui headel tingimustel õnnestub neil Euroopa Liidust lahkumise tingimused kokku leppida. Juba on kuulda olnud ka mõtteid Inglise ettevõtete tulumaksu vähendamise plaanist, mis koos nõrgenenud naelaga mõjuks sealsetele firmadele keskpikas perspektiivis kindlasti positiivselt.
    Loodetavasti jõuab rahapoliitika kujundajatele Euroopas võimalikult ruttu kohale, et raha valimatu juurdetrükkimine ei aita majandust normaalsele kasvule. On tekkinud pettekujutlus, et kohustust laenud tagasi maksta enam ei ole ja säästa pole intresside puudumise tõttu mõtet. See pole töötava turumajanduse mudel. Finantsturgude suvi on rahutu, kus esineb nii vihma kui päikest. Tõenäoliselt tekib aeg-ajalt ka äikesepilvi. Olgu siis hoiatuseks veel kord öeldud, et äikese ajal on tuul puhanguline. Hea uudis on aga see, et hilissügisel tavaliselt enam äikest ei esine ning finantsturgudel on just siis tavaks näidata kenasid tootlusenumbreid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Coop teeb oma ilusa kasumiga mulle silma
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Ma pole enam ammu oma Coop Panga positsiooni põhjalikumalt vaadanud, kuigi põhjust täitsa oleks. Nüüdseks on väljas Coopi viimase 7 kuu tulemused ja selle põhjal saan tõdeda, et mu investeeringul läheb väga hästi. Ka aktsia hind peegeldab seda, kuigi eelmise aasta sügise tippudeni on veel jupp maad minna.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.