• Jaga lugu:

    President peab mõistma ettevõtjat

    Mina näeksin kõige meelsamini Eesti presidendina Siim Kallast, sest tema visioon Eesti tulevikust ja majanduskeskkonna arendamisest sarnaneb kõige rohkem minu ettekujutusega, kirjutab väikeinvestor Kristjan Liivamägi.

    Eesti on väike avatud majandus, kes sõltub palju lähinaabrite ja globaalse majanduse käekäigust ning trendidest. Eestlastel ei ole võimalik elada isolatsioonis ja loota, et me suudame üksi vastuvoolu ujudes olla edukad – seda paraku ei juhtu. Eestil on oluline säilitada head kaubandussuhted Euroopa Liidu liikmetega, aga samal ajal olla konstruktiivses diskussioonis idanaabriga. Samuti on oluline teha koostööd NATOga strateegilise kaitsevõimekuse arendamisel. Siim Kallasel on olemas oskused, teadmised ja kogemused Eesti Panga presidendina, Eesti välisministrina ja peaministrina ning Euroopa Komisjoni asepresidendina, et esindada Eestit parimal võimalikul moel diplomaatilistes suhetes naaberriikide ja koostööpartneritega.
    Ettevõtjal oleks Kallase kogemusest kasu
    Ettevõtluse arendamine ja selle soodustamine on üks tähtsamaid aspekte, millega tuleks Eestis tegeleda. Ettevõtjad on need, kes lisavad Eestisse töökohti, loovad lisandväärtuse kaudu majanduskasvu ja innovatsiooni. See on see mootor, mis viib Eestis elu edasi, annab noortele motivatsiooni pingutada, tagab pensionieas inimestele elamisväärse elustandardi ja loob kõikidele Eesti kodanikele keskkonna, kus nad tunnevad ennast olulise ja väärtustatuna.
    Siim Kallas on lubanud laiendada erasektori võimalusi majanduses, vähendades bürokraatiat, ülereguleerimist ja -kontrollimist. Võttes arvesse Siim Kallase kogemust ettevõtluses, olen ma veendunud, et Eesti ettevõtjatel oleks tema teadmistest palju kasu.  
    Digimaailm ulatub kõikjale
    Kiiresti muutuvas maailmas ei saa me üle ega ümber infotehnoloogia arengust ja selle vajalikkusest. Maailm ja keskkond meie ümber muutuvad pidevalt ja need, kes suudavad sellega kiiremini kohaneda, on globaalses võidujooksus edukad. Evolutsioon looduses on näidanud, et muutustega mitte kohanejaid karistatakse karmilt. Me elame ajastul, kus võtmesõna on infotehnoloogilised lahendused ja nende kasutamine igapäevaelus. See on strateegiline valdkond, kuhu on vaja Eestil investeerida kapitali, tööjõudu, teadmisi ja oskusi. Siim Kallas mõistab selle valdkonna vajalikkust ja potentsiaali tulevikus, olles öelnud: „Digimaailm on kõikjal, selle haldamine on võti tulevikku.“ Antud valdkonna prioriteediks seadmine ja arendamine on võti, mis annab tulevikus Eestile konkurentsieelise globaalses majandusarengus. Siim Kallas mõistab selle võimsa töövahendi potentsiaali ja teab, et see võimalus tuleb Eestil maksimaalselt ära realiseerida.
    Kõikidel presidendikandidaatidel on omad tugevused ja nõrkused ning nad kõik sobiksid Eesti presidendiks omal õigel ajal. Tänane Eesti vajab majandusarengu jätkumiseks, eestlaste heaolu suurendamiseks ja globaalses konkurentsis edu saavutamiseks presidendina Siim Kallast.
    Äripäev küsis ligi kahesaja ühiskonnategelase ja saja ettevõtte juhi eelistust presidendivalimistel. Reedeses Äripäevas teeme arvamus- ja äriliidrite eelistustest kokkuvõtte. Pikemaid arvamusavaldusi avaldame arvamusrubriigis juba alates tänasest. Reedes Äripäevas avaldame juhtkirja vormis ka Äripäeva presidendieelistuse (toim).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Tallinna börsil ei langenud täna ükski aktsia
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Tallinna börsil olid pankade aktsiad täna pärast eile toimunud järsku langust taastumas ning ühtegi kukkujat kohalikul börsil ei olnud.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.