Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuulge, viripotid

    ÕnnetuFoto: Panthermedia

    Keskmise eestlase elatustase on kõigi aegade kõrgeim, aga meie viriseme mõttetute pisiasjade pärast, kirjutab Swedbanki vanem investeeringute juht Tarmo Tanilas.

    Täpselt veerand sajandit tagasi lõpetasin ma gümnaasiumi ning rõõmustasin, et pingelised jõupingutused iseseisva Eesti Vabariigi loomisel olid andnud soovitud tulemuse. Inimesed olid nõus sööma kartulikoori, et oma riigis vabalt majandada. Oli olemas usk ning veendumus, et tugeva tööga suudame jõukamatele maadele ajapikku järele jõuda.
    Maailm oli äkitselt muutunud ja elu paistis kõverpeeglis. Nõukogude ajal oli inimestel raha, aga selle eest polnud suurt midagi osta, sest kaubandusvõrgus haigutas tühjus. Vaba turumajandus tõi suured kaubandusketid, mille letid olid kaubast lookas, kuid paljudel inimestel polnud esialgu nende ostmiseks raha. Kui varem tuli auto ostmiseks esmalt hankida autoostuluba ning ajalehtede tellimiseks tuli öö otsa järjekorras oodata, siis nüüd lubasid atraktiivsed reklaamid osta nii mitu sõidukit, kui rahakott välja kannatas, ning kirjastused peibutasid potentsiaalseid lugejaid üha uute sooduskampaaniatega.
    Elu Eestis ja meie ümber on selle aja jooksul väga palju muutunud ning nii mõneski valdkonnas on maailm justkui pahupidi pöördunud. Veerand sajandit tagasi olime me Eestis kõik kohutavalt vaesed, aga silmanähtavalt õnnelikud. Täna on keskmise eestlase elatustase kõigi aegade kõrgeim, kuid me oleme kibestunud ja viriseme mõttetute pisiasjade pärast.
    Mis meil küll ometigi viga on?
    Kui varem jäeti pahandust teinud laps karistuseks tuppa koduaresti, siis nüüd kupatatakse koerust teinud rüblik arvuti või teleri tagant õue! Täna on meil uhked staadionid, hallid ja kergliiklusteed, kuid internet ja kaubanduskeskused on noorte jaoks palju popimad veel. Kui varem käisid lapsed jala koolis, siis nüüd veavad amatöörtaksojuhtidest vanemad nad autoga hommikul ja õhtul otse treppi. Eksponentsiaalselt leviv inimeste ülekaalulisus on kujunemas ühiskonna üheks suurimaks probleemiks.
    Väga suured uperpallid on viimase veerandsaja aasta jooksul toimunud majanduses. Riike, mis ei pidanud Euroopa Liidu eelarvereeglitest kinni, karistati varem karmide meetmetega, mis reeglina tähendas patustaja jaoks mitme olulise projekti külmutamist. Praegu on meil paberil küll karistused kirjas, kuid reaalses elus ujutatakse usaldust kuritarvitanud riik sageli hoopis lisarahaga üle. Kui möödunud sajandil lasti firmadel pankrotti minna, et riigid püsiksid, siis nüüd on vastupidi. Riigi sekkumine majandusse toimub mahus, mida pole kunagi varem nähtud.
    Keskpankade majanduspoliitilised otsused on pea peale pööranud ka finantsturgude normaalsed toimimisreeglid. Korralik analüüs annab aktsiaturul vähe villa, sest aktsiate hindu suunavad lühiajaliselt mitte firmade fundamentaalnäitajad, vaid uudised üha uutest stiimulmeetmetest.
    Halbu makromajanduslikke uudiseid tervitatakse investorite poolt ovatsioonidega, kuna see annab lootust uutele abipakettidele. Kui varem osteti aktsiaid kasvu ja võlakirju nende oodatava tulumäära pärast, siis praegu on seis risti vastupidine. Aktsiaid soetatakse seetõttu, et nende dividenditootlus ületab võlakirjade intressimakset. Võlakirja ostmisel vaadatakse sageli läbi tumedate prillide nende miinusmärgiga oodatavat tulumäära ning loodetakse hinnakasvu, millele peaks tuule purjedesse puhuma keskpankade poolt veelgi alandatavad intressid. Seega ostetakse tänasel päeval paljusid võlakirju nagu tooraineid ning loodetakse, et äkki õnnestub need lähitulevikus mõnele uuele lihtsameelsele ostjale veelgi kõrgema hinna eest maha müüa.
    Talupojaloogika on loojunud
    Taolised finantsinnovatsioonid on suurima löögi alla pannud säästjad. Kui varem teenisid hoiustajad tarbimise edasilükkamise eest intresse, siis tänasel päeval tuleb institutsionaalsetel investoritel juba raha hoiustamise eest peale maksta. Olukord on absurdne ja igasuguse talupojaloogika vastane.
    Drastilised muudatused on viimaste aastate jooksul toimunud ka laenuturul. Kui viimase suure finantskriisi ajal aastal 2008 süüdistati panku klientidele liiga kergekäelise laenamise pärast, siis tänasel päeval laenatakse ka eraisikutelt ilma igasuguse tagatiseta ühisrahastusplatvormide kaudu ning hingehinnaga intressiga laenajaid kutsutakse ajakirjanduses tunnustavalt investoriteks.
    Nii nagu inimene ei suuda lõputult pea peal seista, ei suuda seda ka maailm. Pikast pea peal seismisest võib esmalt küll pilk üsna ähmane olla, kuid õige pea selgub, et märksa kindlam on siiski edasi liikuda kahel jalal, pea püsti ning sirge seljaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.