Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Siim Kallase tagasitulek

    Foto: Andres Haabu

    Kas Reformierakonnal õnnestub Siim Kallas suruda lapselaste ja mälestuste juurde - või saab Kallasest seiskunud ühiskonna suurte muutuste algataja? Analüüsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

    Siim Kallas (68) pani ennast eelmisel nädalal ilmselt tahtmatult ühele pulgale Edgar Savisaarega (66) – mõlemad on väljendanud teravat rahulolematust koduerakonnas toimuvaga. Tegemist on kahe vana kaardiväelasega, kelle poliitiline karjäär algas juba 30 aastat tagasi ühise ettepanekuga viia Eesti NSV isemajandamisele. Ühistegevuse tahe lõppes neil ruttu otsa ning juba 90ndatel said neist oponendid.  
    Edasi kinnistas Savisaar ennast Tallinna linnapeana, igavese opositsiooniliidrina ja ning paljude arvates ka venemeelsuse ja korruptiivsuse kandjana. Siim Kallas seevastu tegi laitmatut karjääri Brüsselis. Mõlemad mehed rihtisid ka presidendi kohta, milles Savisaar kukkus läbi kohe alguses ja Kallas viimasel hetkel. 
    Tänaseks on meil siis kaks teenekat vana meest, mõlemad ikka rahutud. Kuid sarnasus on näiline. Esimene neist on nagu viimane rott uppuval laeval, teine seevastu paistab võimaliku värske jõuna stagneerunud võimuladvikus. 
    Edgar Savisaar on – selle asemel et võtta vastu Keskerakonna väärikas auesimehe koht – otsustanud jätkata võitlust võimu pärast viimase veretilgani. Kuid paistab, et viimane vaatus on juba lõpukorral ja kohe jõuame kurva epiloogini. 
    Siim Kallase epiloog oli justkui valimiskogus ära. Avalikkus ja ka parteikaaslased eeldasid, et Kallas pühendub nüüd memuaaridele ja lapselaste kasvatamisele. Selle asemel tuli ta möödunud reedel välja avameelse intervjuuga, kus andis ühemõtteliselt hävitava hinnangu Reformierakonna praegustele juhtidele ning mängis mõttega luua uus liberaalne erakond. 
    Kallase intervjuu lõi vastaspoole verest välja. Reformierakondlased reageerisid väga ebaõnnestunult, seostades Kallast venemeelsusega. Sellega pandi sundseisu ka Kallas, kes nõudis avalikult asjade selgeksrääkimist partei juhatuses. 
    Kallas ei pruugi püssi põõsasse visata
    Nüüd ollakse huvitavas olukorras. Reformierakonna ladvikus on jäme ots meeste ja naiste käes, kes ilmselt ei soovi Kallase aktiivset naasmist partei juhtimisse. Kallas on neid ise nimetanud Eesti parimateks poliittehnoloogideks. Viimastel on nüüd valida, kas sundida Kallast teravate rünnakute abil parteist välja astuma või suunata ta ikkagi sujuvalt memuaaride ja lapselaste juurde. Kallas on selgelt mõista andnud, et kumbki võimalus talle ei sobi, spinni ja kuluaaritegevuse asemel võitleb ta otse ja avalikult. 
    Kallas ei pruugigi niisama lihtsalt püssi põõsasse visata ning võib tõesti talitada Äripäeva juhtkirja soovituse järgi võtta Reformierakond endale tagasi. 
    Taavi Rõivas ja tema lähedased kaasvõitlejad on kinnitanud, et peale Kallase ja mõne tema üksiku jüngri ei näe enam keegi erakonnas probleeme. Presidendivalimistega tekkinud vastuolud on lahendatud, sõjakirves maha maetud ja otsustatud ühiselt edasi minna. Pole põhjust kahelda, et partei juhatuses ja riigikogu fraktsioonis see enam-vähem nii ongi. Samas on Reformierakonnal 12 000 liiget – kui panna nad valiku ette, kus ühel pool Siim Kallas ning teisel pool Rõivas ja Nebokat, siis kellele nad panuse teeksid? 
    Kallas võib arvestada laialdase toetusega Reformierakonna valijaskonna hulgas. Äripäev tegi enne presidendivalimisi paarisaja suurettevõtja ja kaaluka arvamusliidri seas küsitluse, mis näitas, et see seltskond on ülekaalukalt Kallase selja taga. Sama meelt olid ka möödunud reedel Äripäeva küsitletud ettevõtjatest arvamusliidrid Olari Taal ja Jüri Käo. Viimane ütles otsesõnu, et näeks Kallast hea meelega ka tulevase peaministrina, kuigi ei pea sellist asjade käiku tõenäoliseks. Taal omakorda märkis, et Kallasel on palju värskeid ideid, kuid kahtles, kas mehel ikka püssirohtu jagub. 
    Kuigi Siim Kallas ise küll ütles "Aktuaalsele kaamerale", et uut erakonda ta siiski otseselt luua ei kavatse, ei pruugi seda võimalust välistada. Erinevalt Savisaarest oleks Kallasel ilmselt suhteliselt kerge leida uue erakonna rahastajad. Ei imestaks, kui uue erakonnaga liituks ka suur osa praeguseid partei liikmeid ning lõpuks toetaks teda ka lõviosa Reformierakonna valijaid. Siiski tundub kontrolli haaramine parteis lihtsam ja loogilisem.
    Kallas on värskem kui Rõivas 
    Kas pole Kallas ehk liiga vana sellise poliitilise võitluse jaoks, kas ei taba teda ülevõtmise juures Savisaare saatus? Ei pruugi olla. Vanust on Kallasel sama palju kui Hillary Clintonil. Demokraatia pikk ajalugu soosib tihtipeale poliitikuid, kel vanust rohkem kui 70. Erinevalt Savisaarest on ka Kallase potentsiaalne valijaskond tugev ja elujõuline. Paradoksaalselt mõjub ta hetkepoliitikas hoopis värskemana kui Taavi Rõivas. 
    Mis puutub aga n-ö vanadesse luukeredesse, siis on üks minu Facebooki-sõber selle kohta tabavalt kirjutanud: „Aeg oleks see eksperiment praeguse valitsusega läbikukkunuks tunnistada ja üritada poliitikasse kaasata taas reaalseid mehi. Kellel on reaalseid tegusid tehtud, kellel on oma arvamus (mitte poliitkorrektne möga) ja mõni luukeregi kuskil kapis.“ 
    Kui Kallas peaks tõesti ohjad haarama, siis ei tea me ikkagi, kas midagi paremaks muutub. Kallas on küll mõista andnud, et soovib Reformierakonna tagasi tuua liberaalse poliitika juurde, kuid mida see konkreetselt tähendab? Siim Kallase tugev külg on olnud võime läbi suruda radikaalseid, paljudes vastuseisu tekitanud otsuseid, nagu 1992. aasta rahareform ja ettevõtte tulumaksu kaotamine. Praegu võiksid sellised ideed olla sotsiaalmaksu lagi ja jõuline riigireform. Igatahes on Kallase ootamatu sööst päevapoliitikasse loonud tugevate muutuste eeldused. 
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.