• OMX Baltic0,31%318,04
  • OMX Riga−0,59%953,95
  • OMX Tallinn0,44%2 204,14
  • OMX Vilnius0,08%1 506,04
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 300,00%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 1000,26%10 707,42
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96
  • OMX Baltic0,31%318,04
  • OMX Riga−0,59%953,95
  • OMX Tallinn0,44%2 204,14
  • OMX Vilnius0,08%1 506,04
  • S&P 500−0,02%7 704,13
  • DOW 300,00%51 349,98
  • Nasdaq 0,01%26 939,37
  • FTSE 1000,26%10 707,42
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96
Eesti kui e-riik võiks võtta rahvusvahelises mainekonkurentsis punktivõidu riigina, kes kasutab enamjaolt digitaalset sularaha, paneb ette TTÜ magistrant Priit Pekarev.
Priit Pekarev
  • Priit Pekarev
  • Foto: Erakogu
Oluline on, et paberraha ei kao enne, kui riik loob digitaalse sularaha kasutuselevõtu raamid. Tegemist pole mitte riigi sekkumisega turule, vaid vastupidi, riik saaks siin hoopis luua täiesti uue turu eri toodetele.
Kui uskuda Eesti Panga 2012. aasta statistikat, siis sularaha käitlemise kulu ühiskonnale on tervikuna 0,6% SKPst, mis nominaalväärtuses tähendab ligikaudu 120 miljonit eurot. See number ei tundugi nii uskumatu, kui mõelda, milliseid toiminguid sularaha käitlemine tähendab nii ettevõtjatele kui ka pankadele. Juba sularaha trükkimise kulud on märkimisväärsed. Näiteks föderaalreservi andmetel oli Ameerika Ühendriikides 1 dollari trükkimise kulu on 5 senti (puhtalt trükkimise kulud kokku olid ligikaudu 720 miljonit dollarit).
Digitaalse sularaha kasutuselevõtuga oleks peale kulude vähendamise võimalik likvideerida olulises osas varimajandus, vähendada suuresti ümbrikupalga maksmist ja käibemaksupettusi (käibe varjamine), mis tagaks ausa konkurentsi ning väärilise sotsiaalkaitse inimestele (väheneks halduskoormus). Vähendada on võimalik kriminaalsete tegevuste ohjeldamisele kuluvaid ressursse (valeraha, teised rahapesualastest süüteod, nt narkoraha legaliseerimine).
- kes pakub makselahenduse puhul teenustasusid odavamalt (sh tasuta);
- kes tagab offline-makselahenduse;
See annaks teaduslikuma tõuke IT-sektorile. Oluline ongi, et riik ja pangaliit looks nn avatud turu loogikal ühtse standardi ja arhitektuuri digitaalse sularaha käibelevõtmiseks. Praegu arendavad turulolijad süsteeme eri loogikaid ja lahendusi kasutades, mis võib teatud mõttes viia tulevikus roaming’u vajaduseni, sest vastasel juhul peab kaupmees piltlikult öeldes soetama endale terminalid, mobiilsed äpid, NFC-seadmed jne (hullemal juhul eri tootjate äpid või terminalid). Erisuste paljusus kindlasti vähendab selliste lahenduste kasutuselevõttu.
Praegused makselahendused ei paku alternatiivi sularahale, sest ei taga maksete anonüümsust ega detsentraliseeritust. Sestap võikski riik luua täiesti uue turu sularaha ärakaotamiseks. Võita oleks sellest kõigil: nii pankadel, ettevõtjatel, tarbijatel kui ka riigil tervikuna. Digitaalne sularaha võiks olla järgmine märksõna Eesti kui e-riigi kuvandis. Mõnevõrra äärmusliku meetmena võiks kaaluda tulevikus ka kohustuslikku üleminekut teatud osas digitaalsele sularahale.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele