Eesti vajab oma liivakasti

Liivakastiks nimetatakse testimiskeskkonda, mis aitab ettevõtjatel innovaatilisi lahendusi katsetada. See toimib samamoodi nagu laboratoorium keemiliste katsete tegemisel. Liivakasti eelis on, et toodet saab testida n-ö regulatsiooniväliselt – õiguslikus vaakumis, kus ei ole vaja rohke­arvulisi tegevuslubasid, registreeringuid ega litsentse. Seega on liivakast nagu eriline sissepääs turule ja võimalus testida ideid „reaalses keskkonnas“, ilma et sellega kaasneksid rohked seadustest tulenevad nõuded. 

Õiguslikust raamistikust – seadustest, Euroopa Liidu regulatsioonidest, kohtupraktikast ja mittesiduvatest aktidest – läbi närida on fintech-idufirmadele koormav väljakutse. Võtab palju aega ja raha, et välja uurida, milliste regulatsioonide järgimist uuenduslikud lahendused enda loojalt nõuavad. Tavaliselt pole idufirmade asutajatel juriidilist tausta, samuti napib vahendeid asjatundjatelt abi otsimiseks. Paradoksaalsel kombel soovivad aga investorid ülevaadet toote või teenuse funktsionaalsusest ja seaduslikest nõuetest enne investeerimisotsuse tegemist.

Loomulikult eeldab ka liiva­kastis toimetamine teatud nõuete järgimist, kuid need on võrdluses tegelikkuses kehtivate reeglitega siiski minimaalsed. Liivakasti teenustest võidab alati ka riik, kuna nn katsed toimuvad kontrollitud keskkonnas, need ei tekita tormi veeklaasis ega avalda negatiivset mõju (kogu) ökosüsteemile.

Liivakasti ideega seonduv olulisim aspekt on kliendikaitse. Kuna kogemusi napib, ei ole üheski riigis protseduurid ja reeglid veel paigas. Et toote või teenuse mõju kliendile enne testperioodi ei teata, on kliendi kaitsmine keerukas.

Liivakasti loomine Eestis on tegelikult vaid mõne sammu kaugusel. Eesti Finantsinspektsioon (FI) on initsiatiivikalt loonud fintech-töögrupi finantssektori uuenduslike lahenduste analüüsiks ja nende loojatega dialoogiks. FI juht Kilvar Kessler ütles hiljutistel õigusteadlaste päevadel Tartus jagamismajanduse paneelis, et me juba elame seal liivakastis. FI arutab alustavate Eesti ettevõtetega igapäevaselt, kuidas saaks asju paremini teha. Selle aasta veebruarist on loodud töörühm, kus juristid ja IT-inimesed, raamatupidajad ja majandusinimesed arutavad, kuidas tööd paremini korraldada, et alustavad ettevõtted oleksid huvitatud sisenema Eesti kaudu ELi finantsturule.

N-ö päris liivakasti loomiseks tuleks veel idufirmadele ametlikult avada võimalus testida uuenduslikke tooteid või teenuseid ka tarbijate ja muude kasutajate sihtgruppide peal. Arvestades Brexitist avanevaid võimalusi ELi liikmesriikidele, tuleks see ELi finantsturu värav kindlasti Eesti kaudu avada. Selleks oleks ametlik liivakasti­režiim väike samm hea konkurentsieelise suunas.

Autor: Anne Veerpalu ja Nikolay Demchuk