Eesti vajab oma liivakasti

Loomulikult eeldab ka liiva­kastis toimetamine teatud nõuete järgimist, kuid need on võrdluses tegelikkuses kehtivate reeglitega siiski minimaalsed. Liivakasti teenustest võidab alati ka riik, kuna nn katsed toimuvad kontrollitud keskkonnas, need ei tekita tormi veeklaasis ega avalda negatiivset mõju (kogu) ökosüsteemile.

Liivakasti ideega seonduv olulisim aspekt on kliendikaitse. Kuna kogemusi napib, ei ole üheski riigis protseduurid ja reeglid veel paigas. Et toote või teenuse mõju kliendile enne testperioodi ei teata, on kliendi kaitsmine keerukas.

Eeltöö tehtud

Liivakasti loomine Eestis on tegelikult vaid mõne sammu kaugusel. Eesti Finantsinspektsioon (FI) on initsiatiivikalt loonud fintech-töögrupi finantssektori uuenduslike lahenduste analüüsiks ja nende loojatega dialoogiks. FI juht Kilvar Kessler ütles hiljutistel õigusteadlaste päevadel Tartus jagamismajanduse paneelis, et me juba elame seal liivakastis. FI arutab alustavate Eesti ettevõtetega igapäevaselt, kuidas saaks asju paremini teha. Selle aasta veebruarist on loodud töörühm, kus juristid ja IT-inimesed, raamatupidajad ja majandusinimesed arutavad, kuidas tööd paremini korraldada, et alustavad ettevõtted oleksid huvitatud sisenema Eesti kaudu ELi finantsturule.

N-ö päris liivakasti loomiseks tuleks veel idufirmadele ametlikult avada võimalus testida uuenduslikke tooteid või teenuseid ka tarbijate ja muude kasutajate sihtgruppide peal. Arvestades Brexitist avanevaid võimalusi ELi liikmesriikidele, tuleks see ELi finantsturu värav kindlasti Eesti kaudu avada. Selleks oleks ametlik liivakasti­režiim väike samm hea konkurentsieelise suunas.

Autor: Anne Veerpalu ja Nikolay Demchuk