Alari Purju • 26. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Maksulagi pensionimuutuse eest

Alari Purju  Foto: Maris Ojasu

Teise samba ümberkorraldamise hüvitusena võiks käsitleda näiteks sotsiaalmaksu lae kehtestamist, arvab professor Alari Purju.

Pensionisüsteemi muutuste kavandamisel tegeldakse väga pika ajahorisondi taha ulatuvate muutustega ja see sõltub muutujatest, mille konkreetset väärtust kolmekümne või viiekümne aasta taha on võimalik ennustada vaid ligikaudselt. Samas on mõned üldised põhimõtted, millest on kasulik kinni pidada.

Eesti kolmesambalise süsteemi kavandamisel oli valitsev kinnismõte, et kapitaliseeritud süsteem ja liitintress lahendavad süsteemi rahastamise probleemi. Elu on näidanud, et see nii lihtne ei ole: tehingukulud on söönud suure osa II samba fondide tulust ja III sambaga liitujate arv on väike vaatamata maksusoodustusele. Lisaks tähendab riskide jaotamise vajadus ja Tallinna ning teiste Balti börside väga väike kapitaliseeritus isegi nende väikeste majanduste suhtes seda, et need vahendid tuleb valdavalt Eestist välja investeerida.

See, et kolmesambalist süsteemi ebarealistlike ootuste valguses üle vaadatakse, pole iseenesest halb. Samas tähendab see ulatuslikku kokkulepet pika aja peale, mida iga järgmine eri maailmavaadete kombinatsiooni esindav koalitsioon ära ei muuda, mis siis, et jutt käib kaugest tulevikust.

Kellegi huvidele ja õiguspärastele ootustele vastu astumine üldiselt eeldab, et kahju kannatanutele pakutakse kompensatsiooni. Pidades silmas II samba rahastamise ümberkorraldamist, võiks selleks kompensatsiooniks olla näiteks sotsiaalmaksu lagi?

Pensionisüsteemi ahistavad rahvastiku vähenemine ja vananemine, olematu majanduskasv ja konvergentsi puudumine (vähemalt aastast 2008). Need samad Põhjamaad, kellest Rootsi sai just 10 miljonit inimest täis, on rahvastiku vananemise vastu ikka ka migratsiooniga astunud, kuigi selle sotsiaalne kulu on suur. Selles valguses on kodakondsuspoliitika mõistlik leevendamine ka pensionsüsteemi toetav meede.    

Kui pensionisüsteemi kulutusi tahetakse praeguselt umbes 7% protsendilt viia 9–10%-le SKPs, siis tähendab see, et midagi muud on seal 2–3% võrra vähem. Oluline on hinnata ka seda, kuidas selline struktuuri muutus mõjutab majanduse võimet pensionisüsteemi rahastada majanduse ja tööviljakuse kasvu abil.   

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas